Tallinna koguduste vaimulike avalik pöördumine riigikogus esindatud erakondade juhtide poole on mõnel parteitegelasel ajanud kopsu üle maksa. Miks? Mida vaimulikud siis ütlesid?
Juhtkiri: Vaimulikud aktsioonis
5. mai 2010, 10:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nad soovisid, et erakondade juhid oleksid rahvale eeskujuks vastastikuses austamises. ”Oma juhtide mustamine on kui kaheteraline mõõk, mis võib pöörduda nii mustajate endi kui lõpuks kogu rahva vastu,” öeldakse pöördumises. Matteuse evangeeliumistki on leitud tuge: ”Jeesus on öelnud: ”Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse ja ükski linn või pere, mis on omavahel riius, ei jää püsima”.”
Keskerakond paiskas kohe inforuumi süüdistuse kirikutegelaste astumisest Mart Laari ja Andrus Ansipi teenistusse, kuigi kumbagi pole pöördumises nimetatud ega tehta juttu konkreetsest erakonnastki. Sõna võtma sundisid aga suured reklaampinnad, millel üks erakondadest halvustab teise erakonna juhte.
Ometi ei asu vaimulikud kellegi poolele, vaid tunnevad muret erakondade eetilise mandumise pärast. Meie kultuuris ei saa pidada tavatuks, kui kirikuõpetajad ilmalikes asjus sõna võtavad. Kui Andres Põder valiti 2004. aasta lõpul peapiiskopiks, ütles ta intervjuus Pärnu Postimehele, et soovib kiriku rolli ühiskonnas suurendada. Meenutagem kirikuõpetajate ja kiriku osa Eesti iseseisvuse taastamisel. Kirik on läbi aegade kandnud teatud väärtusi, mille oleme omaks võtnud. Kirikutegelased kui haritud inimesed on panustanud meie kultuuripärandisse.
Võib-olla ongi vaimulike pöördumine see lakmuspaber, mis näitab, kui äraspidi on Eesti ühiskond ja missugused mõttemallid on käiku lastud. Teiste halvustamise asemel võiks valimiskampaanias keskenduda mõõdutundeta enesekiitusele, küll valija aru saab, kes on kes.