Nigula metsloomade taastuskeskust tabas ülevalt poolt töö ümberkorralduse hoop, sest keskkonnaameti arvates ei toiminud vaid riigi ühes punktis ja ühe inimese õlgadele pandud süsteem enam küllalt hästi.
Nigula taastuskeskust tabas hoop ülevalt
7. mai 2010, 11:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Keskkonnaametil on plaanis korraldada ümber vigastatud loomade rehabilitatsiooni süsteem, sest arendamist vajab kogu Eestit kattev kiiresti ja tõhusalt toimiv teenuse pakkumise võimalus," selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.
Kuke sõnutsi ei piisanud kasvavate töömahtude ja kvaliteedinõuete puhul enam ühes punktis ja ühe inimese õlgadele pandud süsteemist.
Kolm tugipunkti
"Valdkonna kaardistamisel on suure riskina välja toodud, et kogu protsessi kulg sõltub suures osas ühest spetsialistist, kelle töökoormus on suur ja näiteks kelle puhkusel käimine halvab suure osa tegevusest," täpsustas Kukk.
Selle ühe inimese all peab keskkonnaameti peadirektori asetäitja silmas metsloomade rehabilitatsiooni spetsialisti Kaja Kübarat. Naist, kes rajas Nigula looduskaitsealal 1993. aastal metsloomade taastuskeskuse, on ennast erialaselt koolitanud kodu- ja välismaal ning saanud Eestis oma ala tunnustatuimaks tundjaks. Looduskaitsesüsteemi ümberkorralduste tagajärjel on Nigula keskus 2009. aastast keskkonnaameti alluvuses.
Keskkonnaameti vaatevinklist on käimasolevate ümberkorralduste eesmärk moodustada üle-eestiline võrgustik, et "teenuse osutamine toimuks võimalikult lähedal probleemile, väheneksid logistikale tehtavad kulutused ning rehabilitatsiooni saaks kaasata rohkem partnereid".
Kuke väitel tutvustas keskkonnaamet aasta lõpus võimalikele partneritele oma visiooni ja jõudis kokkuleppele, et süsteemi muudetakse samm-sammult, kuidas rahaline seis lubab. Plaanis on luua kolm tugipunkti, millest kaks asuvad Tallinna ja Tartu kandis, kolmandaks kavatses keskkonnaamet jätta Nigula Häädemeeste vallas.
"Hindame väga Kaja Kübara teadmisi selles vallas ning loodame, et kui koormus hajutatakse üle Eesti, leiab ta siiski tulevikus rohkem võimalusi nõustamiseks ja rehabilitatsioonistandardite väljatöötamiseks, praegune töökoormus seda ei ole võimaldanud," tõdes Kukk.
Andis avalduse
Keskkonnaamet plaanib jätkata Nigulas tööd senisest väiksemas mahus ja viia vigastatud metsloomi vajadusel Elistvere loomaparki, kus on metsloomadega tegelemise kogemus.
"Ühtlasi on meil kokkulepe Tallinna külje all Saku loomakliinikuga, mis teeb Tallinna piirkonna vigastatud loomade esmase ülevaatuse ja nende järelravi nädala jooksul," mainis Kukk.
Vigastatud metslooma või -linnu leidmisest saab teatada telefonil 1313, sellelt numbrilt liigub teave vastavalt olukorrale kas keskkonnaametisse, omavalitsusse, päästeametisse või jahimeesteni ja leitud loom või lind toimetatakse kas ohutusse piirkonda või ravile.
Nigula metsloomade taastuskeskuses 18. tegevusaastat alustanud Kaja Kübar kirjutas lahkumisavalduse omal soovil. "Minu töösuhe lõpeb mais," ütles ta napilt. "Aga nagu moodsas keelepruugis öeldakse, siis - otsin uusi väljakutseid, mis maakeeles tähendab, et otsin uut tööd."