Pärast Rovaniemi rokkansambli Lordi pääsu Soome esindajana Eurovisioonile, eriti aga pärast seda, kui nad muljetavaldava ülekaaluga Venemaa ees lauluvõistluse võitsid, on nende ümber tehtud üsna palju kära ja avaldatud vastakaid arvamusi. Seda nii ajakirjanduses kui inimeste omavahelistes mõttevahetustes.

Mis see siis nüüd on, küsitakse. Hullumeelsus? Satanism? Niisama naljategu? Eurovisiooni mandumine?

Kindlasti on tegu harjumuspärasest erinevaga ning küllap see ongi põhjus, miks neile nii palju tähelepanu osaks saab.

Üks mu ametivend väljendas Lordi kõige silmatorkavamat erinevust tavapärasest kaasaegse eurolauliku kuvandist nii: “Minu meelest ainus süü oli Lordil see, et artistid olid liiga paksult riides, pealaest jalatallani keha kaetud, samal ajal kui enamik Eurovisiooni lauljaid-tantsijaid tuleb lavale poolalasti. Mille poolest on sündsamad need piigad, kes oma peput suures plaanis ekraani ees keerutavad?”

Hullumeelsuses saaks süüdistada muidugi, ent seda mitte meditsiinilise näidustuse, vaid arvamushinnanguna - nagu me ikka oleme varmad hukka mõistma meile arusaamatuid nähtusi ja inimesi, mille mõistmise vastu meil huvi puudub.

Satanism? Ilmselt mitte. “See, kuidas alternatiivseid rokkansambleid ristirahva keskel kuratlikeks tembeldatakse, on päris krooniline, kuigi võib karta, et oreliga on sarvikul õnnestunud rohkemgi inimesi surmaunne uinutada.” Nii on kirjutanud peapiiskop Andres Põder.

Lordi ninamees Tomi ehk Mr Lordi on korduvalt rõhutanud, et tegu pole satanistliku bändiga (kuigi nad pole ka päris gospelansambel). Enda kohta on ta öelnud, et kuulub kirikusse ega taha mitte põrgusse, vaid taeva pääseda.

Bändi trummar Sampsa Astala alias Kita on kirjutanud lastemissa (leitav laulikust pealkirjaga “Laulutuuli”) jne. Ka Lordi oma lugudes on küllaga tekste, mida nad võiksid esitada mõnel kristlikul rokkfestivalil vaimulike äratuslauludena. Niisuguste laulude hulka kuuluvad, tänavuaastase Eurovisiooni võidulugu, laul “Kurat on luuser“ (Devil Is a Loser) jne.

“Mis nad siis on, kui nad inglid pole, aga deemonid ka mitte?” küsis mu abikaasa töökaaslane, üks paljudest küsijatest neil päevil.

Vastus on lihtne: nad on inimesed. Päris andekad ja toredad inimesed pealegi. Aga nad ju kannavad niisuguseid ebainimlikke kostüüme? Mis siis sellest? Teatris kannavad näitlejad ka kostüüme (nt lasteetendustel pole haruldane näha laval karu- või rebasekostüümis inimesi), kuid vaevalt keegi tänapäeval neid satanismis või loomastumises süüdistab.

Miks? Küllap sellepärast, et oleme nendega harjuda jõudnud ja õppinud kostüümide taga kunsti märkama.

Miks siis mitte ka Lordi puhul püüda esmalt mõista, mitte kohe hukka mõista.

Toomas Nigola, EELK Pärnu Eliisabeti koguduse diakon

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.92