Viieaastane Kristers õppis koos isaga tööd tehes, et prahti ei tohi niisama maha loopida. Foto: Ants Liigus

Kas lõunanaabrid kogusid eestlastest rohkem või vähem prahti, selgub nädala lõpuks. Üks laupäevaku korraldajaid, projekti “Pedas” juht Vita Jaunzeme ütles ajalehele Diena, et paljudele talgulistele andis indu soov eestlasi üle trumbata nii osaliste arvu kui ärakorjatud prügi mahu poolest.

Üks loeb tonne, teine kotte

“Teeme ära 2008” eestvedaja Rainer Nõlvaku andmetel kogusid eestlased kevadel ligi 10 000 tonni prügi. Ainuüksi vanu rehve oli 200 000, mis üksteise peal moodustaksid 40 kilomeetrit pika toru. Pärnumaalaste osa selles prügikoguses oli 536 tonni.

Koristajate hulk Eestis oli hinnanguliselt 50 000 – 70 000. Sellele lisandusid inimesed, kes oma aias koristasid.

Lätlased kogusid esialgsetel andmetel 86 787 kotitäit prügi. Jaunzeme arvates võib kokkukogutud prügi lõplik hulk ulatuda 110 000 – 120 000 kotini. Ühte kotti mahub 50-60 liitrit, prügi kaalu pole talgute korraldajad avalikustanud.

Teada pole seegi, kui palju inimesi talgutest osa võttis. Enne laupäeva planeeriti osalejate arvuks rohkem kui 40 000 inimest.

Õpilasi oli palju näha

Pärnu Postimees jälgis koos Nõlvaku ja Pärnumaalt pärit muusiku Astrid Böninguga talguid Valmiera linnas. Lätlased olid valmis meile kaht koristusplatsi pakkuma, ent vaatamata üleskutsetele Pärnu Postimehe veebiväljaandes ja Kuku raadios, rohkem eestlasi meiega ei ühinenud.

Ikla piiripunktis tegid AS Valge Hotelli töötajad viimaseid ettevalmistusi 120kohalise söögikoha avamiseks. Söögikoht loodeti avada kas eile või täna. Laupäeval üle ukse piiludes võis näha huvitavat sisekujundust, mis jalgu puhkama kutsus.

Ainaži sissepääsu ja Valmiera tee ristmikul ootas Läti piirivalve. “Palun teie passid või ID-kaardid,” lausus piirivalvur. Õnneks olid meil kõigil isikut tõendavad dokumendid kaasas.

Valmiera poole sõites võis enne kella 10 näha koolilapsi maha panevaid busse ja tööd alustavaid õpilasi. Laste kõrval kohtas üksikuid täiskasvanuid. Eesti talgutest on mulle meelde jäänud pikad metsa alla sõitvad eraautode rivid, sellist pilti Lätimaal ei olnud.

Olümpiavõitja jäi haigeks

Tükk aega ekselnud, jõudsime lõpuks koos ühe kohaliku organisaatori Alise Permanickaga Valmiera rippsilla juurde, mille lähedal jõekallastel ja pargis hulk lapsi prügi korjas. Mingit eraldi kottidesse kogumist ei olnud, kõik pandi suurtesse valgetesse plastkottidesse, mis viidi parkimisplatsil asuvasse konteinerisse.

Permanicka osutus ühe Valmiera gümnaasiumi lõpuklassi õpilaseks. Kokku on ligi 27 000 elanikuga linnas viis kooli.

Küsisin koristustöödel osalenud Romans Zmatnajsilt, kes ühena vähestest vene keelt oskas, kas nad tulid koristama vabatahtlikult või sundisid õpetajad neid selleks. “Vabatahtlikult,” kinnitas Zmatnajs, lisades, et üheskoos on vahva midagi ette võtta.

Valmiera õpilaste võõrkeelteoskus tundus nigelavõitu olevat. Vene keelt noorem põlvkond enam ei valda, inglise keele sõnavara on kasin.

Kui lapsed kippusid kergesti tüdinema, oli koos abikaasaga kortermaja ümbrust koristama tulnud Vitauts Gulbis tunduvalt asisem. Mees niitis kõrgeks kasvanud rohu maha ja põletas kogutud prahi lõkkes.

Permanicka andmetel osales Valmiera kandis koristustöödel ligi 500 inimest. Kohalik olümpiavõitja BMX jalgrattasõidus Maris Štrombergs ja sama ala harrastav Ivo Lakucs olid küll haiged, ent Arturs Matisons lõi talgutel kaasa.

Kaks eestlast ja hulk ajakirjanikke

Töö lõppenud, tehti parkimisplatsile väike lõke ja hakati vorste küpsetama. Igaühele oli ette nähtud üks vorstike, kõrvale pakuti mahla ja tops Valmiera piimakombinaadi jogurtit.

Nõlvakul polnud telekaameratest pääsu. Peale Ragnar Kondi ja Kanal 2 reporteri tegi temaga intervjuu regionaalne Vidzemes Televizia. Läti TVd oodati ka, kuid tulutult. Kihnu Virve tuuril kaasa löönud Astrid Böning mängis lõõtsa ja kõigil oli lõbus.

Eestlastega ühel ajal osales koristustalgutel ligi 4000 leedulast. Lätlased otsustasid mitte kiirustada ja teha oma talgud sügisel, veel on koristusaktsiooni vastu huvi tuntud Peterburist, Lõuna-Aafrikast, Prantsusmaalt, Inglismaalt ja Bulgaariast.

Venelased on teinud Interneti-lehekülje musora.bolshe.net ja kavatsevad järgmisel aastal 10 000 inimest koristusaktsioonile kutsuda.

“Anname neile oma tarkvara, kuidas registreerida ja prügi kaardistada. Väga sümboolne koostöö meie idanaabriga,” lausus Nõlvak.

Järgmine aktsioon on saladus

Lätist kostis eile üleskutseid teha järgmisel kevadel Baltimaades ühised koristustalgud. Nõlvak rääkis laupäeval, et temal on tuleval aastal kavas korraldada ühisaktsioon, mis ei ole seotud prügiga.

“Tuleb sotsiaalset sidusust tagav asi,” kõneles Nõlvak. “See ei ole ühepäevane, aga seob rahvast. Idee on tegelda ühiselt oluliste asjadega, mida ei saa ühe kaupa teha. Talgukultuur oli lahe, inimesed kipuvad unustama, et see pole ainult töö, vaid ka lõbu.”

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: