Juhtkiri: Palk, mis tõuseb, aga tegelikult langeb

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles hiljuti ühes intervjuus, et Eesti pole enam ammu odava tööjõuga maa. Olles samal ajal ikkagi suuresti allhanke tegija, hakkabki tekkima vastuolu. Meie tööl ei ole kõrget lisandväärtust, aga palgasurve on selline, et oskustega töötajaid enam naljalt ei leia. Nii jõuamegi majandusanalüütik Maris Lauri järelduseni, et palgatõus on toimunud ettevõtete kasumi arvel. Nii see kaua jätkuda ei saa, sest firmadki vajavad arenemiseks investeeringuid ehk lõpuni pole võimalik kasumit ”ära süüa“.

Palgasurve on kahtlemata väiksem erialadel, kus piirkonnas ei ole nii lihtne samasugust tööd leida, sestap vajutatakse hambad risti, kirutakse omanikke ja tehakse tööd täpselt nii palju, kui hädapärast vaja. Sellises olukorras jääb seisma ettevõtte areng, sest rahast tugevamat motivaatorit on raske leida.

Pärnumaalasi ei rahulda kuidagi jutt brutopalga kerkimisest, sest sellega pole kaasnenud üldist heaolu kasvu. Seega ei maksa majandusanalüütikutel väga loota, et suurenenud palk võiks innustada oluliselt nobedamat tarbimist ja nii omakorda vedada Eesti majandustõusu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles