Kohalike omavalitsuste valimistel käisid kõik kandideerinud välja vähemalt olemasolevat olukorda kirjeldava hinnangu, mis käsitles seda, et Pärnusse on vaja rohkem (tarku) töökohti ja samal ajal tuleb hakkama saada mitte niivõrd töö- kui tööjõupuudusega. Eesti kontekstis käsitleb samu teemasid statistikaameti analüütiline kogumik “Eesti piirkondlik areng 2013”.
Tellijale
Juhtkiri: Püsime reel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik majanduslikku jätkusuutlikkust käsitlevaid arvandmeid ja võrdlustabeleid, alates sisemajanduse koguproduktist elaniku kohta maakonna arvestuses kuni tippspetsialistide osatähtsuseni, tõestab laias laastus jätkuvalt seda, et kõige kestlikum on Harjumaa ja selle järel Tartumaa. Harjumaa on tabeli tipus tänu Tallinnale ja seal paiknevatele tööandjatele ning -võtjatele nii avalikus kui erasektoris. Olgu illustreerivaks näiteks toodud kas või tõik, et 2010. aasta andmete järgi andis Harjumaa üle poole sisemajanduse koguproduktist ja seal paiknes enam kui pool ettevõtetest.