/nginx/o/2009/01/15/117880t1h2201.jpg)
Nigula taastuskeskuse sulgemine teeb meid murelikuks. Kahetsusväärselt tihti reformitakse avalikku sektorit efektiivsuse ja optimaalsuse sildi all, kuid lõpptulemus on pigem vastupidine. Ning sageli ei ole ka piisavalt andmeid, et reformide tulemuslikkust hinnata.
Nigula taastuskeskuse sulgemine paneb meid küsima järgmisi küsimusi:
Kas keskkonnaamet tegi mingeid pingutusi, et keskus sulgemisele ei läheks?
Kas keskkonnaamet on loonud endale süsteemse ülevaate metsloomade taastusteenuse senisest osutamisest ja potentsiaalsest vajadusest? Liikide lõikes, maakondade lõikes?
Milliste kriteeriumide alusel hindab keskkonnaamet metsloomade taastusteenuse osutamise tulemuslikkust?
Kes on nimeliselt see ametnik, kes vastutab, et metsloomade rehabiliteerimisteenus oleks kättesaadav ja tulemuslik? Kuidas see vastutus välja näeb?