Miks mitte uskuda kastanimunasse?

Grete Naaber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Sõbrannad Kairi ja Ethel läksid bussipeatuses tülli. Õigemini küll Kairi solvus. Neiu oli märganud maas vedelevat poriseks saanud kastanimuna, korjanud selle üles, nühkinud kindaga puhtamaks ja pistnud taskusse sõnadega: „Olgu mul õnne! Mingu mul hästi!“ Ethel hakkas selle peale valjusti naerma ja osutas isegi näpuga: „Narr, narr, usud lollusi!“

Ethel ei oodanud, et Kairi keerab talle selja ja tõmbab suu mossi. Nad on teineteist ennegi aasinud. Kairi vaatas pahase pilguga korraks üle õla Etheli poole ja sõnas: „Ise oled narr! Pigem loll, sest sa ei tea talismanidest midagi.“

Õnnesümbolite salves

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles