Koer kutsus haigele vanahärrale abi

Skulptor Rait Pärg elab Tammiste hooldekodu taga jõeluha äärsel kaldapealsel, kus paiknevad lähestikku eluhoone ja kunstniku töökoda-ateljee.

Kui Pärg kolmapäeva õhtul kottpimedas poole üheksa paiku oma neljajalgse lemmikuga õue jalutama läks ja suuna maantee poole võttis, ei andnud Elviira rahu ja keeldus kaasa tulemast. Lemmik haukus ja lidus vahetpidamata hoopis jõeluha poole ja nõudis peremeest endale järgnema. “Esialgu arvasin, et all oja ääres on mõni loom, sest alatasa liigub siin kitsesid ja rebaseid. Lähemale jõudes kuulsin nõrka appihüüdu,” jutustab Rait Pärg majast paarikümne meetri kaugusel kaldapealsel asuvat sündmuskohta näidates.

Poolde säärde ulatuvast vajuvast pinnasest läbi kahlates leidis Pärg puu all pikali sügavale pori sisse kukkunud vana mehe. “Maja juurde tema häält kuulda ei olnud,” seletas kunstnik. Kehakat vanahärrat püsti upitada ei õnnestunud, sest mehe jalad ei kandnud.

Papi jõudis rääkida, et on vanadekodust ja hakanud sõbrale külla minema, ja nimetas oma nime. “Mul oli selle nimega klassivend ja uurisin, äkki on nende vahel seos. Oligi. See oli minu klassivenna isa,” meenutas Pärg, kes sai kohe koolikaaslasele kõne võtta. Päästeameti poole pöördumise jättis ta viimaseks abinõuks.

Poeg saabus ja sättis auto kalda peale nii, et tuled kallakut valgustasid. Teekonna ulatuses laotati vajumise takistamiseks maha kile ja kahe mehe jõul veeti selle peal vana mees autoni. Sealt sõideti juba edasi hooldekodusse. Tuli välja, et Alzheimeri tõbe põdevat härrat hooldekodus juba otsiti.

“Oleksime arvanud, et ta võttis suuna linna poole. See on selline koht, kust me küll ei oleks osanud teda otsida,” tõdeb Tammiste hooldekodu juhataja Riido Villup.

Juhataja märkis, et hooldekodus elab palju eakaid kliente, ent hooldekodu pole kinnine asutus. “Teame, et too vanahärra armastab ümber maja jalutamas käia. Ta on meil tugevdatud järelevalve all,” lausus Villup.

Kord näeb ette, et kui hooldustöötaja hoolealust omal jõul leida ei suuda, helistab ta juhatajale, kes kutsub kiiresti kokku uurimisgrupi. Tavaliselt leitakse vanur maja ümbrusest. Vanahärra oli Villupi andmeil järgmisel päeval hea tervise juures ja lõunasöögi ajaks kogu loo juba unustanud.

Segavereline Elviira on kolmeaastane emane koer, seesama, kes istub Endla teatri lavastuse “Armastuse õigekiri” plakatil Ago Andersoni süles.