Kaili Viidas jättis selja taha hullumeelse aasta

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elmar Tringil (Kreutzwald) ja Kaili Viidasel (Koidula) oli põhjust “Tähesäral” pokaale kokku lüüa. Ühisele preemiale tõttas lavale järele lavastaja Katrin Nielsen, kes neist suurkujud välja suutis võluda ja tänapäeva tuua, justkui polekski nood sündinud 210 ja 170 aastat tagasi.
Elmar Tringil (Kreutzwald) ja Kaili Viidasel (Koidula) oli põhjust “Tähesäral” pokaale kokku lüüa. Ühisele preemiale tõttas lavale järele lavastaja Katrin Nielsen, kes neist suurkujud välja suutis võluda ja tänapäeva tuua, justkui polekski nood sündinud 210 ja 170 aastat tagasi. Foto: Urmas Luik

Kui “Tähesära” galaõhtut juhtima kutsutud Kaili Viidas peo stsenaariumi kätte sai ja avastas, et tal endal tuleb Pärnumaa aasta kultuuripärli tiitel vastu võtta, mõtles ta esimese hetkega sellest tööst loobuda, sest kuidas sa ikka endale auhinda üle annad.

Aga jah-sõna oli juba öeldud, kogu kava Kreutzwaldi ja Koidula dialoogile üles ehitatud ja aegagi polnud enam palju järel. Nii otsiski Kreutzwaldiks kehastunud Elmar Trink Endla laval enne viimase auhinna väljahõikamist laua alt vahuveinipudeli välja, pomises “Kuidas ma seda nüüd siis teen?” ja sai lavapartneriga pokaale kokku lüües omal teatraalsel kombel sellega suurepäraselt hakkama.

Tõtt öelda tegi mõlema mängitav “Viru laulik ja Koidulagi” kultuuriauhindade valdkonnas puhta töö: Jannseni tänavas Koidula muuseumis tänavu suvest esitatav näitemäng pälvis nii linna kultuuripreemia kui ka kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupi kultuurisündmuse aastapreemia.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles