Eesti maanteemuuseumi tellimusel valmistas osaühing Ainulaadsed Puutööd 19. sajandi postitõlla, mida Audru muuseumi ette kogunenud kohalike hulgas uudistas üleeile õhtul peale seitset riigikogu liige Mark Soosaar.
Maanteemuuseum tellis Audrust postitõlla
26. mai 2010, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakordse ürituse pidulikkust rõhutasid Audru laulukoori ja rahvatantsijate esinemine ning pasunakoor Õnn Tuli Meie Õuele, mis kahehobusesõiduki kohale veeredes mängis tuntud viisi maanteel sõitvast uhkest postipoisist.
“Selliseid tõldu sõitis Eestimaa teedel 19. sajandil palju, aga kahjuks ei ole neist ühtegi säilinud, selles mõttes on ta tõesti maailmas ainulaadne ja ainueksemplar,” rääkis uhke polsterdusega hobusõidukist välja astunud osaühingu Ainulaadsed Puutööd juhataja Kuido Sipp (alumisel pildil).
“Ehitasime tõlda ühe pildi järgi, mis oli nagu külje pealt tehtud, seal oli detaile puudu, proportsioonid ei klappinud. Nii et see tõld on algusest saadik meie projekteeritud, aga autentse väljanägemisega, sest maanteemuusem tegi suure uurimistöö,” lisas Sipp.
“Asume Varbusel kunagises hobupostijaamas, see on ehitatud 19. sajandi keskpaigas. Siit läks mööda Tartu-Võru postitee ja et ajaloo seda poolt paremini välja tuua, taotlesime EASist tõllaprojektile raha,” selgitas maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääsk.
“Tellimuse täitmiseks vajaliku postitõlla mudeli ainsa joonise saime Popovi-nimelisest Venemaa transpordimuuseumist, aga pidevalt tekkis küsimusi pisiasjadeni: mis materjalid, mis värvid, milline siseinterjöör,” rääkis Rääsk.
Tõllameister Sipi jutu järgi oli tal ainulaadse tellimuse täitmisel palju abilisi, alusvanker valmistati Poolas tema jooniste järgi. Metallist täisraami ehitasid alusele osaühingu mehed ise, polsterdustöö tegid selle ala tundjad. Tõlla käepidemed valmisid Itaalias, külglambid saadi Pakistanist ja Pärnu Endla teatri kunstnik aitas kahe peaga kuldse kotka kui Tsaari-Venemaa vapi “potštovaja kareta” küljele joonistada.
Tulevast nädalast saab postitõlda uudistada Pärnu Kaubamajakas, kuhu maanteemuuseum lisab selgitava ja enda tegevust tutvustava stendi.