/nginx/o/2009/01/15/117880t1h2201.jpg)
Oli sõbrapäev. Olin end häälestanud ilusaks päevaks – teen seda alati, mitte vaid tähtpäevadel – ja sõitsin Pärnus mööda Metsa tänavat Koidula gümnaasiumi poole. Metsa tänaval on lasteaed ja hommikul enne kella kaheksat pargib selle kõrval palju autosid. Et neist mööda sõita, tuleb paratamatult kasutada vastassuunavööndit.
Juba möödasõidul olles märkasin, et vastutulev valge kaubik on just Mere tänava ületanud ja sõidab mulle vastu. Kaubikujuht oli mindki märganud. Ja vajutas gaasipedaalile. Ma lausa tundsin, kuidas olukord kaubikujuhti ärritas. Andsin suunatulega märku, et lõpetan möödasõidu ja liigun oma sõidurajale, kuid kaubikujuhil oli oma eesmärk – mulle koht kätte näidata. Ta kiirendas veelgi ja jõudis mind viimase pargitud auto kõrvale “kinni sõita”.