Kommentaar: Võidu tagas päris Maidan ja sõjaväelaste ületulek

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lvivi märulimiilits palus rahvalt andestust Kiievi aktsiooni eest, kuid vandus, et nemad ei peksnud.
Lvivi märulimiilits palus rahvalt andestust Kiievi aktsiooni eest, kuid vandus, et nemad ei peksnud. Foto: Reuters

Ukraina revolutsiooni võidu kohta on juba öeldud, et see sündis n-ö parlamendis. Euroopa poliitikud, sealhulgas Eesti välisminister Urmas Paet, hakkasid kiirelt toetama ”Ukraina parlamendi vastutustundlikke otsuseid“.

Kui meenutada, siis räägiti ka eelmise nädala algul ikkagi uutest presidendivalimistest, sest 2010. aasta presidendivalimistel oli Viktor Janukovõtši ülekaal Julia Tõmošenkost väiksem (12,5 ja 11,6 miljonit) kui Regioonide Partei ja kommunistide ülekaal 2012 valitud parlamendis, kus nende käes oli kuni 250 kohta eurokoalitsiooni kuni 200 koha vastu. Kuigi kolm opositsiooniparteid said kokku 10,1 miljonit ja valitsuskoalitsioon 8,8 miljonit häält, teeb Ukraina keerulises valimissüsteemis – 225 kohta proportsionaalselt ja 225 majoritaarselt – ilma suur raha ning otsemandaadi võitnud enamik rikkuritest asus Janukovõtši ja Moskva poolele.

Kõigile ootamatusena kaotas senine võim eelmisel nädalal just ülekaalu parlamendis. Kui novembris, mil algas seismine Maidanil ja võim lõi esimesest korda platsi jõuga puhtaks, läks protestiks opositsiooni poole üle vaid kaks võimukoalitsiooni liiget, detsembris üks ja jaanuaris mitte ühtegi, siis 18. veebruaril tervelt 28 (kahel järgmisel päeval veel kuus). See tegigi järgnenud võimupöörde võimalikuks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles