Haruldaste müntide leidjad mõisteti süüdi omastamises

2012. aasta 16. septembril otsisid Saugas elav Peeter ja Paikusel elav Kalev Varbla vallas Rauksi külas metalliotsijaga aardeid. Kivihunniku lähedal riigi reservmaal hakkas otsija piiksuma ja mehed kaevasid välja aastatest 1447–1645 pärit 5182 münti.

Leiutasu asemel valiti kokkuostja

Selliste leidude puhul on oht, et müntide väärtusest pimestatud aardekütid keeravad leiukoha segamini ja hävitavad info, mida arheoloogid müntide ja teiste esemete paiknemisest koguvad. Kellegi maal millegi otsimiseks on vaja maaomaniku nõusolekut, kultuuriväärtusega leidu võivad otsida ainult vastava koolituse läbinud isikud, kellele muinsuskaitseamet on väljastanud loa.

Selleks, et leiukohaga seonduv info kaduma ei läheks, tuleb leid jätta leiukohta ja viivitamatult sellest muinsuskaitseametit või kohalikku omavalitsust teavitada. Seaduskuulekalt käitujatele maksab riik leiutasu. Eesti ajaloo suurim leiutasu, pool miljonit krooni, maksti Saaremaalt 2007. aastal leitud rahapaja eest, kus oli ligikaudu tuhat hõbemünti.

Peeter ja Kalev jätsid leiust teavitamata ning eelistasid raha kiirelt ja kohe kätte saada. Nad helistasid vahendajale, kes käis münte vaatamas ja viis leidjad kokku mündioksjoneid korraldava Gunnar Haljakuga. Haljak on Eestis tuntud numismaatik ja kirjutanud näiteks Liivimaa müntidest mahuka uurimuse.

Mündiärimees pakkus leidjaile 5182 mündi eest, mille turuväärtuseks hindas Tallinna ülikooli ajaloo instituudi numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo hiljem 62 476 eurot, 24 000 eurot. Raha pidi tasutama osa kaupa, reaalselt said leidjad kätte 16 000 eurot.

Prokuratuur ei avalikustanud, kuidas mehed vahele jäid. Igatahes algatati nende tegevuse uurimiseks kriminaalasi ning nii leidjate kui ostja kodud otsiti läbi. Peetrilt konfiskeeriti metalliotsija, kultuuriväärtuslikke münte ja 8000 eurot sularaha, Kalevilt sõiduauto Volvo ja 1500 eurot, ostjalt ligikaudu 20 000 münti.

Eesti üks suuremaid mündiaardeid

Praegu muinsuskaitseameti Harjumaa arheoloogiamälestiste vaneminspektorina töötav Armin Rudi on aasta tagasi Pärnu Postimehele rääkinud, et Varbla leid on Eesti üks suuremaid mündiaardeid, mis omab suurt tähtsust Eesti vara-uusaegse (raha)ajaloo lahtikirjutamise seisukohast. “Peale suuruse ja koostise, mis annaks teadusele ja ajaloole uut ja senitundmatut informatsiooni Eesti tollase mündikäibe ja raharingluse kohta, on aardeleid oluline rahvusvahelises tähenduses,” ütles ta.

Mündiaarde Haljaku kätte sattumine tegi ajaloolasi ettevaatlikuks. Mündioksjoneid korraldava mehe renomee sattus Varbla mündileiu ebaseadusliku kokkuostmise tõttu kahtluse alla ja edaspidi tuleb tal tõenäoliselt nii mõnelegi ebamugavale küsimusele vastata.

Pärnu maakohtu hinnangul polnud ostja ja vahendaja süü nii suur, et neid kriminaalkorras karistada. Ringkonnaprokurör Merry Tiituse sõnul aitas Haljak uurimisele igati kaasa. Seetõttu nõustus kohtunik Igor Pütsep prokuröri ja kaitsjate kokkuleppega kriminaalmenetlus lõpetada ning määrata ostjale 500 ja vahendajale 350 euro suurune rahaline kohustus. Ebaseaduslikult saadud mündid võeti Haljakult muidugi ära, peale selle kaotas ta nende eest makstud 16 000 eurot.

Leidjad mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi omastamises suures ulatuses grupi või kuritegeliku ühenduse poolt ja neile määrati rahalised karistused. Kalevi karistuseks on 1280 ja Peeter karistuseks 1251 eurot, sest tema karistusest arvestati maha kolm päeva arestimajas viibimist.