Vene ja vabakool tähistasid koos emakeelepäeva

, Vene gümnaasiumi eesti keele õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene gümnaasiumi ja vabakooli ühine emakeelepäev.
Vene gümnaasiumi ja vabakooli ühine emakeelepäev. Foto: Erakogu

Märts on kevadkuu, kuid eelkõige tunneme seda keelekuuna, sest 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, tähistatakse emakeelepäeva. Keelepäeva auks kohtusid Vene gümnaasiumi 8. klassi ja vabakooli 7.–9. klasside õpilased, et praktiseerida eesti, vene ja inglise keelt ning lõbusalt aega veeta. Võõrustajaks oli vabakooli pere.

Kahe kooli õpilased kogunesid Pärnu noorte vabaajakeskuses. Kõigepealt vaadati lühikest videoklippi, mille olid kokku pannud Vene gümnaasiumi õpilased oma klassijuhataja Galina Kulpinaga,  tutvustamaks oma klassi. Sellele järgnesid tutvumismängud, et ärgitada noori omavahel suhtlema ehk „sulatama jääd“. Näiteks tuli leida kolm inimest, kelle nimes on r-täht või kelle sünnipäev on kevadel.

Edasi tutvustasid Vene kooli õpilased foorumteatri võimalusi kooliprobleemide lahendamisel. Ette kanti kaks olukorda, mida analüüsiti ja millele lahendust pakuti. Etendust aitas luua Vene gümnaasiumi sotsiaalnõustaja Kristina Ehvärt.

Lõpuks oligi aeg moodustada võistkonnad. Õpilastele jagati sildid, kuhu olid kirjutatud kaheksas keeles igapäevased sõnad, nagu piim, õun, kartul, ja nüüd tuli nende järgi kokku panna oma tiim, nii et võistkonnas oleksid vaid ühe mõiste esindajad. Selliselt moodustusid näiteks võistkonnad Leib, Piim ja Kartul.

Kohtumine jätkus viktoriiniga, mille tegid eriliseks kolmekeelsed küsimused, nagu „What is Eesti национальный цветок?“. Küsimused mõtlesid välja vabakooli õpetaja Heli Lank ja Vene gümnaasiumi õpetaja Andra Väärtmaa. Viktoriini viimases osas uuris vabakooli õpetaja Nik Peroš, kuidas õpilased kuulmise järgi keeli ära tunnevad.  

Kohtumise lõpuks lauldi karaoket ning näksiti head ja paremat, mida võõrustajad pakkusid.

Õpilased lahkusid kohtumiselt positiivsete emotsioonidega, sest saadi uusi teadmisi, praktiseeriti keeli ja mõned julgemad leidsid kindlasti teretuttavaid, mine tea – äkki uusi sõprugi. Õpetajatena usume, et sellised kohtumised aitavad kõige paremini ületada keelebarjääri ning kasvatada noortes tolerantsust eri keelt kõnelevate inimeste vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles