Inimesed ise on pealetükkivast reklaamist huvitatud

Andris Tammela
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väidetavalt tahavad inimesed soodushindadega kursis olla, mistõttu reklaami pakkide viisi tulebki.
Väidetavalt tahavad inimesed soodushindadega kursis olla, mistõttu reklaami pakkide viisi tulebki. Foto: Urmas Luik

Kuigi postkaste ummistavad reklaamlehed võivad tunduda esmapilgul tüütud, kinnitavad Eesti suurimad kauplejad ja paljud uuringud, et inimesed on tegelikult otsepostitusreklaamidest huvitatud.

Eesti Posti kommunikatsioonijuhi Kadri Tonka kinnitusel on turunduslike sõnumite või lihtsalt teadaannete postitamine traditsioonilistesse postkastidesse üks tõhusaimaid viise viia enda sõnum kohale.

Reklaamile reageeritakse

“Postkast on enamasti igal majapidamisel ja sinna ikka piilutakse aeg-ajalt ootusega leida mõni kiri kaugematelt sugulastelt, õnnitluspostkaart või tellitud ajakiri-ajaleht,” selgitas Tonka. “Seetõttu on postkastidesse turundusliku materjali postitamine efektiivne, kuna võib olla kindel, et sõnum on jõudnud adressaadini.”

Enamgi veel.

Tonka andmeil korraldas Suurbritannia otseturundusassotsiatsioon 2013. aastal uuringu, mille tulemusel peab 68 protsenti tarbijatest reklaami posti teel otseselt materiaalset kasu pakkuvaks ja 56 protsenti peab otseposti usaldusväärseks.

Uuringust selgus, et reklaami posti teel oodatakse eelkõige kauplustelt (51 protsenti) ja pankadelt (48 protsenti). “Uuringust tuli välja üllatav fakt, et 79 protsenti tarbijatest reageerib otseposti reklaamile kohe,” kinnitas Tonka. “E-posti teel saadava samasisulise sõnumi puhul on aga uuringu tulemustel reageering vaid 45 protsenti.”

Eestis tegi TNS Emor mullu uuringu TNS Atlase toodete eelistuste ja tarbimise kohta. Muuhulgas küsiti, kui sageli pööratakse tähelepanu eri reklaamiliikidele ja infokanalitele, ja selgus, et esikohal on sõprade-tuttavate soovitused (76,9 protsenti naistest ning 84,6 protsenti meestest) ja sellele järgneb kohe 67 protsendiga koju tulev otsereklaam (62 protsenti meestest ja 71 protsenti naistest).

“Osa otseposti saajatest väga ootab sooduspakkumisi oma postkastidesse, sest selle kaudu on neil võimalus säästa raha, nad teavad, millisesse poodi suunduda või millist teenust on just nüüd kasulik tellida,” lisas Tonka. Ta rääkis, et reklaamisõnumit võib postitada väga sihipäraseltki. Näiteks on kohalik kingsepp kolinud oma teenusega mõne kvartali edasi, ta soovib seoses kolimisega mitte kaotada olemasolevaid kliente ja samal ajal kutsuda oma teenust kasutama uue asukoha ümberkaudseid elanikke.

Küsitakse lisainfot

Selveri turundusdirektori Ruth Aarma sõnade kohaselt on otsepostitus väga efektiivne turundusvõte, mis võimaldab saata kindlasse piirkonda sõnumeid täies mahus, lisada neile vajadusel emotsioone, näiteks kingitusi, ja jõuda nendegi klientideni, keda teiste meediakanalite kaudu ei taba.

“Selver kasutab peale otsepostituse teisigi turunduskanaleid – internetti, televisiooni, raadiot, välimeediapindu ning reklaami tehakse 365 päeva aastas,” selgitas Aarma. Ta lisas, et Selver saadab elektroonilist uudiskirja klientidele, kes on selle partnerkaardi taotlemisel tellinud.

Parim tagasiside reklaamile olevat see, kui klient tuleb poodi ja teeb ostu, aeg-ajalt küsitakse infot sooduspakkumiste kohta poe infoletistki, saadetakse kiri, võetakse ühendust kodulehe või Facebooki vahendusel.

Rimi Eesti Food ASi kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi andmeil korraldavad kõik suuremad jaeketid aeg-ajalt uuringuid, milles küsitakse, millistest kanalitest klient infot hangib ja mille alusel oma poevaliku teeb.

“Uuringutest tuleneb, et väga suur osa kliente teeb ostuotsuse just kliendilehest saadud teabe põhjal,” kinnitas Bats. “Mõistagi on kliendid kliendilehe kohta meile tagasisidet andnud. Inimesed, kes kliendilehte saada ei soovi, saavad selleks paigutada oma postkastile vastava märke. Küll aga pöörduvad meie poole inimesed, kes soovivad, et kliendileht just nende postkasti jõuaks.”

Peale kliendilehtede kasutab Rimi oma toodete reklaamimiseks trüki-, online- ja telemeediat.

“Kuna näeme, et tarbija on jätkuvalt väga hinnatundlik, siis kampaaniapakkumised on klientidele tõesti väga atraktiivsed,” lisas Bats. Tema kinnitusel on kõnekas näiteks asjaolu, et iga uue kampaania alguses tõuseb nende kodulehe vaadatavus lausa kaks korda. Seega inimesed ootavad kampaaniat ja tulevad pakkumisi kodulehele uurima. Samuti polevat kliendilehega poes ringikäiv klient just väga haruldane vaatepilt.

Otsepostitus e-kirjade teel

Võrreldes eespool mainitutega, paneb mobiilsideoperaator Tele2 otsepostituste tegemisel rohkem rõhku mitte niivõrd tava- kui e-postitustele.

“Tavaliselt kasutame sihitud otseposti, kindlasti on see tõhusam kui masspostitus,” arutles Tele2 turundusjuht Katrin Aron.

Masspostitust kasutavad nad ainult siis, kui konkreetset sihtgruppi pole mingil põhjusel võimalik massvalimist eristada, või siis, kui sihtgrupp on nii lai, et pole mõtet erandeid välja noppida.

Iga reklaamimoodus võib end ära tasuda, kui õige pakkumine jõuab õige tarbijani.

Aroni kinnitusel on ettevõttel välja kujunenud kliendibaas ja pakkumisi saadetakse neile, kes on lubanud endale pakkumisi saata.

“Kuna oma kliendibaasi puhul teame, kes on tarbija e-posti aadressi taga, on võimalik pakkumisi täpselt suunata,” kinnitas Aron. “Konkurentide klientidele saame pakkumisi saata e-marketingi firmade kaudu, kelle tegevusala on e-posti aadresside kokkukogumine. Seal saame sihtgruppi defineerida vastavalt andmetele, mis neil konkreetsetel firmadel on.”

Kui e-postitusi on võimalik igaühel endal sulgeda, kasutades näiteks spämmifiltrit või pöördudes konkreetse ettevõtte poole, siis tavapostkastis saab reklaami keelata, soetades selleks Eesti Postist vastava kleepsu.

Kleebiseid on võimalik küsida igast postkontorist, samuti posti või e-posti teel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles