/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
Ukrainast rääkides tasub ikka ja jälle meelde tuletada Eesti iseseisvuse manifestis kirjas olnud karmi tõdemust – „üle Sarmaatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus“. Nii kirjeldasid Eesti omariikluse isad Musta mere põhjakaldal toimuvat, sest just see ala oligi antiikajast kuulus Sarmaatia, läbi mille tuhisesid Aasiast Euroopasse nii hunnid kui mongolid.
25. jaanuaril 1918 oli just sündinud Ukraina Rahvavabariik, mida tunnustasid Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgi, ent samuti vastasleer ehk siis Suurbritannia, Prantsusmaa ja sõjast väljuda üritav bolševistlik valitsus, kes mängis topeltmängu. Ta pidas rahukõnelusi Brest-Litovskis ja sünnitas samal ajal nõukogude vabariike Odessas (jaanuaris 1918), Donetskis - Krivoi Rogis (veebruaris 1918), Krimmis-Taurias (märtsis 1918), kusjuures nende punaste riikide ema oli 24.–25. detsembrini 1917 Harkivis moodustatud Ukraina nõukogude vabariik.