Politsei uurib Raeküla metsaaluse koristamist

“Kriminaalmenetlust alustatakse alati asjaolude väljaselgitamiseks ehk selgitamaks, kas tegu võib olla kuriteoga. Ja kui on, siis selle toimepanemise asjaolude ja võimaliku süüdlase väljaselgitamiseks. Kriminaalasi on uurimisasutuse menetluses, kahtlustust kellelegi esitatud ei ole,” kommenteeris prokuratuuri pressinõunik Annely Erm.

Uurimist teostab Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Pärnu kriminaaltalituse uurija Raili Tomson, kes on osa tunnistajaid juba enda juurde kutsunud. Laarmanni nende seas veel pole. Küsimusele, kelle avalduse alusel kriminaalasi algatati, vastas Erm, et avalduse esitajat ei avalikustata.

Eelnõu volikogusse ei jõudnud

Puudelõikamise vastu avalikult sõna võtnud linnakodanik Võido Voor ja Pärnu linnavalitsus näevad juhtunut erinevalt. Esimese hinnangul oli puudel väärtus ja puudus volikogu luba nende võtmiseks, teise arvates oli tormimurru talgute korras koristamine odavam kui töö mõnelt firmalt tellimine.

6. detsembril esitas Laarmann linnavalitsusele avalduse, milles palutakse lubada teha tal sanitaarraiet ja tormimurru koristust Hiie metsas 36, Hirve metsas 21 ja Tarva metsas 25 tihumeetri ulatuses. Laarmann kinnitas, et teeb raietöid ettenähtud mahus, korrastab metsaaluse ja lõpetab tööd hiljemalt 15. aprilliks.

Kosenkranius valmistas linnavolikogu 16. jaanuari istungiks ette eelnõu, mille järgi oleks volikogu otsustanud võõrandada Raeküla seltsile tasuta sanitaarraie ja tormiheite korrastusega saadud metsamaterjal Hiie metsas 36, Hirve metsas 21 ja Tarva metsas 25 tihumeetri ulatuses. Majandusosakonna juhatajal tuli korraldada võõrandamislepingu sõlmimine ja võõrandatava vara üleandmine.

See eelnõu volikogu liikmeteni ei jõudnud. Eelnõu arutanud 6. jaanuari linnavalitsuse istungil otsustati eelnõu maha võtta, sest tasuta võõrandamise korral maksustataks seotud isikuga tehtud tehingu puhul turuväärtusest erinev hind tulumaksuga ja tehing käibemaksuga, mida arvutatakse turuväärtusest. Kuna linnavalitsusel polnud soovi tehingule peale maksta, leiti, et tormimurdu võiks teha kampaania korras.

Linnapea Toomas Kivimägi tegi ettepaneku rääkida Raeküla seltsi ja Laarmanniga läbi, kas nad on valmis kampaania korras toimetama. “Kui nemad on valmis, anname esialgu ühe tüki. Kui kõik toimib kenasti ja kõik on tulemustega rahul, anname ka teised tükid,” ütles linnapea.

Raeküla selts ei puutu asjasse

Volikogu esimees Krista Nõmm küsis, miks tahetakse mets võõrandada Raeküla seltsile. Istungi protokolli kohaselt vastas Kosenkranius Nõmmele, et nemad tegid ettepaneku. Raeküla seltsi juhatuse liikme Piia Karro sõnul pole selts metsa võõrandamist taotlenud ega selleks luba saanud.

Õigus seltsi nimel esineda on ainult juhatusel. Laarmann on Raeküla seltsi lihtliige. Karro jutu järgi kinnitas Laarmann juhatusele, et tegi taotluse oma nimel. Seda tõestab Laarmanni avalduski, kus palutakse luba raietöid temal teha.

Linnavara võõrandamise korra järgi otsustab linnavara võõrandamise volikogu, kui vara võõrandatakse tasuta, sõltumata selle väärtusest.

Kosenkraniuse sõnade järgi käsitles linnavalitsus juhtunut tormimurru koristamisena, sest murdunud puude raie ja nende koristamine maksnuks tunduvalt rohkem kui eeldatav tulu nende müügist.

Varasematelgi talgutel on talgulised võsa ja väärtusetuid või murdunud puid lõiganud, jättes need koristusalale vedelema, kuni kohalikud elanikud need tükeldavad ja koju kütteks veavad.

Millise otsuse alusel aga siis töid tegema asuti? Kui linnavalitsus otsustas eelnõu volikogusse mitte saata, siis kes, milliste dokumentide alusel ja mida lubas?

“Pärnu linn võttis vastava seisukoha linnavalitsuse nõupidamisel, kui arutas eelnõu mittesaatmist volikokku. Raiete aluseks olevad metsateatised olid väljastatud ja keskkonnaametiga eelnevalt kooskõlastatud,” vastas Kosenkranius.

Linnavalitsuse istungid ja nõupidamised on eri asjad. Kosenkranius möönis, et talgute lubamine võis olla kõneks mitte 6. jaanuari istungil, vaid päev hiljem toimunud nõupidamisel. Istungitel võetakse vastu õigusakte, nõupidamisel kujundatakse seisukohti, mille alusel osakonnad tegutsema asuvad.

“Laarmannile anti majandusosakonna kaudu teada, et ta võib organiseerida talgud tuulemurru koristamiseks, kutsudes üles kõiki Raeküla elanikke metsaalust koristama. Vastav üleskutse ilmus 8. jaanuari Pärnu Postimehes,” teatas Kosenkranius.

Tõepoolest. Laarmannile ei saa kuidagi ette heita, nagu tahtnuks ta midagi varjata. Volikogu liige kutsus huvilised 11. jaanuaril Raeküla vanasse koolimajja ja selgitas neile, mida kuskil teha tohib. “Linnavalitsusest on raieload olemas,” kinnitas Laarmann leheveergudel.

Kosenkraniuse jutu järgi käisid majandusosakonna töötajad enne raiumist olukorda fikseerimas ja pärast raiet kände üle mõõtmas.

“Raiemaht on täis Tarva metsas (25 tihumeetrit). Hirve ja Hiie metsas on võetud vaid tormimurde puid maantee ääres, mis olid ohtlikult tee poole kaldu, ja sanitaarraiet on minimaalses koguses tehtud Hirve metsas,” andis Kosenkranius olukorrast ülevaate. Kes ja kui palju talgulistest küttepuid sai, linnavalitsus ei tea.

Laarmanni sõnutsi võttis talgutest osa neli kuni kuus inimest. Tema huvi oli metsaalune korda teha, mitte piirduda üksnes tormi murtud puude koristamisega.

“Töid ei saanud teha vastavalt metsakavale, tuulemurd tuli juurde. Linnavalitsus tahtis tuulemurru likvideerimist, metsakava nägi ette neidki puid, mis on teistele selga kasvanud ja kuivanud. Seda metsa pole seal aastaid hooldatud,” rääkis Laarmann.

Enam ei tee

Dokumentideks, mille alusel sanitaarraiet tehti ja tuulemurdu koristati, olid majandusosakonna juhataja Mait Talvoja väljastatud metsateatised ehk kõnekeeles raieload, mis lubasid Tarva metsas maha võtta kuni 25, Hirve metsas kuni 21 ja Hiie metsas kuni 36 tihumeetrit puitu.

Võido Voori arvates ei anna need kolm metsateatist veel kellelegi õigust raietöödeks ja ülestöötatud metsamaterjali tasuta omandamiseks, sest linnavara võib tasuta võõrandada üksnes volikogu. “Sellest tulenevalt on teostatav metsaraie Hiie, Hirve ja Tarva metsas ebaseaduslik ja käsitletav metsavargusena,” kirjutas ta linnavalitsusele saadetud teabenõudes.

Linnavalitsus vastas Voorile, et otsus eelnõu volikokku saatmata jätmise kohta tehti vastavalt linnavalitsuse töökorrale ja Pärnu linna põhimäärusele.

Laarmann peab Voori ja volikogu liikme Priit Suti arvamusi ja käitumist solvavaks. Sutt kutsus Raeküla metsa 16. jaanuaril politsei, kes pärast metsateatiste nägemist lahkus.

“Olin loll. Rohkem talguid ei tee. Pole mõtet vastuvoolu ujuda, pärast veel pannakse vangi ka,” kõneles Kivimägi valimisliitu kuuluv volikogu liige. Voor ja Sutt kuuluvad Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL), abilinnapea Kosenkranius Kivimägi valimisliitu.

Mil määral on kriminaalasi tingitud Pärnu võimuliitu kuuluvate erakondade, valimisliitude ja isikute omavahelistest vastuoludest, mil määral seotud linnavalitsuse asjaajamise iseärasustega, jäägu lugeja otsustada. “Las asi olla pigem ajamata kui korda tehtud,” ütles õppetunni saanud Laarmann.