Sõnnikuvedu käib Jakobsoni käsu järgi

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jakobson pidas head sõnnikut parimaks põllurammuks, mida Kurgja-Linnutaja talu laudas tõstab hobusevankrisse talitaja Helgi Nurm.
Jakobson pidas head sõnnikut parimaks põllurammuks, mida Kurgja-Linnutaja talu laudas tõstab hobusevankrisse talitaja Helgi Nurm. Foto: Urmas Luik

Jakobsoni põllutöö kümnest käsust kolmas ütleb: sa pead palju ja hea sõnniku eest hoolt kandma ja teda õigel viisil tarvitama. Selle tarkuse järgi käib talumuuseumi laudas põllurammu väljavedu. Hobusega nagu muiste ja üks talgulisi, lauda perenaine Helgi Nurm viskab hargiga sõnnikut vankrisse.

Helgi tuleb hommikul lauta kuuest. Teda ootavad Malli, Pipi, Maasik, Puule ja Punik, kes maatõugu lehmadena annavad nii rasvast piima, et seda võib koore asemel kohvi peale kallata. Veiseid on vasikate ja mullikatega kümme, eesti valgepealisi lambaid on 15, neil on tänavutalvel sündinud 15 titte ja kogu selle karja üle valvab jäär.

Hommikul kõlab üle Kurgja küla kolmehäälne “kukeleegu”. Kanaaias on kaheksa munejat ja neile seltsiks kaks kluugutavat kalkunit. Valgeid ja halle küülikuid on neli ja majapidamises tunnevad ennast täisliikmetena ka kassid Armas ja Kitu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles