Kihnlased teadsid, et meres olevate kivide vahel ja all ei ole vähid, vaid hoopis raha.
Tellijale
Kihnlaste kivilaevastik ja -vedu
23. aprill 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnlased said seda teada, kui pärast Krimmi sõda (1853–1856) hakati Läänemere rannikul sadamaid välja ehitama ja neid laiendama. Sadamate ehitamiseks oli vaja kive. Kihnlased kogusid neid oma randadelt ja viisid paatidega laevadele, millega need tellijatele toimetati. Esimene suurtarbija oli Pärnu linn, kus aastatel 1863–1869 käis suur sadamaehitus. Merre rajati faarvaatri ummistumise vastu 2150 meetri pikkused muulid.