Ründav koer võib osutuda kulukaks

Andris Tammela
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Olgu tänaval hulkuv koer tige või sõbralik, igal juhul tuleks temast teavitada kodutute loomade varjupaika. Loomapidajale võib iseseisvalt seiklev või koguni inimesi ründav koer minna kalliks maksma.

Pärnu politseijaoskond sai kaebuse naisjalgratturilt, kelle tormas pikali pühapäeval kella 19.45 ajal uuel ranna kergliiklusteel lahtiselt ringi jooksev retriiver.

Naine sai viga ja ratas läks katki.

Rahatrahv on soolas

“Koeraomanik oli umbes 35aastane blond heledas dressis naisterahvas, kellel polnud koerarihmagi käes,” kirjeldas naine toimetusele. “Ütles suhteliselt ükskõikselt oma nimeks Lill ja soovitas esitada avalduse ükskõik kuhu.”

Helistaja lisas, et pisut hiljem oli möödunud noor ema jalgrattal, laps taga turvatoolis, ja ta ei kujuta ette tagajärgi, kui koer oleks neile otsa tormanud.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristi Kaisi teatel on selle juhtumi puhul võimalik menetlust alustada nii politseil kui ka kohalikul omavalitsusel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi järgi, mis käsitleb kasside ja koerte pidamise eeskirja rikkumist. Karistuseks on kuni 400eurone rahatrahv.

Kui rikkumisega kaasneb varaline kahju või tervisekahjustus, võib rahatrahv olla kaks korda suurem.

Kui on alust arvata, et loomaomanik ei saa loomapidamisega hakkama, on võimalik võtta omanikult ka loomapidamise õigus.

Peale selle võib kannatanu kohtus nõuda tekitatud kahjude hüvitamist.

Teatada saab ööpäev läbi

Kui aga linnas hulgub omanikuta koer, peaks temast kindlasti andma teada Pärnu kodutute loomade varjupaigale.

Varjupaiga juhataja Mari Hagi sõnade kohaselt võib neile loomadest teada anda ööpäev ringi.

“Töövälisel ajal läheb kõne meil automaatvastajale, millel palutakse jätta teade,” rääkis Hagi. “Kahjuks inimesed aga teateid ei jäta. Seda peaks kindlasti tegema, sest meil on ööpäevane valve ja teated kuulatakse ju kohe üle. Samuti sõidame siis kohe välja.”

Varjupaik kasutab loomade püüdmiseks nelja viisi. Esiteks üritatakse loom sööda ja meelitamisega kätte saada. Teiseks võimaluseks on ling. Samuti pannakse sööda sisse uinutit. “Viimane ja kõige karmim võimalus on uinutipüstol,” jätkas Hagi. “Aga see ei ole nii lihtne. Peame minema ja võtma selle esmalt allkirja vastu veterinaarametist. See aga võtab aega.”

Hagi kinnitusel on agressiivsed ja inimesi ründavad koerad Pärnus siiski üsna haruldased, vähemasti saab varjupaik nende kohta teateid harva.

“Kui tegu on tigeda koeraga, siis muidugi ei maksa teda ise püüdma hakata. Tuleks helistada politseisse või meile,” õpetas varjupaiga juhataja. “Kui aga juhtub olema lihtsalt leebe hulkuv koer, siis võiksid inimesed ta tänavalt enda juurde või näiteks trepikotta meelitada ja siis meid teavitada. Tihtilugu kipub nii olema, et meile teatatakse hulkuvast koerast, aga selle kümne minuti jooksul, mil kohale jõuame, võib koer juba hoopis teises kohas olla ja siis kulub tema otsimisele palju aega.”

Kui hulkuv loom on varjupaika majutatud, hakatakse tema omanikku otsima. Pildid loomast ilmuvad nii varjupaiga kodulehel internetis kui Facebooki keskkonna lemmikuleidja lehel.

Loomaomanikule tähendab hulkuv kinnipüütud loom kindlat väljaminekut. Tasuda tuleb varjupaiga töötajate looma püüdmisel mahasõidetud kilometraaži eest ja varjupaika registreerimise tasu. Peale selle kaheksa eurot looma iga varjupaigas veedetud päeva eest.

Magama loomi üldjuhul Pärnu varjupaigas ei panda. Nii on üks peni veetnud Pärnu varjupaigas juba seitse aastat.

“Magama pannakse koer ainult siis, kui tal on mingi parandamatu vigastus või on ta nii väärkoheldud ja agressiivne, et ta ei leebugi,” kinnitas Hagi. “Aga koera agressiivsus on seisund, mis on millestki põhjustatud, see ei ole talle loomupärane. Meil on siin näiteks koer, kes läheb täiesti hulluks, kui hooldaja läheb temast mööda reha või harjaga. Ilmselgelt on kasutatud midagi niisugust kasvatusvahendina. Muidu on ta väga sõbralik loom.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles