Aprillikuu lõpp tõi Endla Küüni lavale Kaite O’Reilly näidendi „Mandel ja merihobu“, mis näitab võimalusi elada ka siis, kui võime mäletada on kaotatud.
Tellijale
Mälu on meie ankur
6. mai 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas pole meist nii mõnigi soovinud oma mälust kustutada piinavaid minevikumälestusi või tundeid, mis kuidagi lahti lasta ei taha? Või siis tahtnud oma mälus mingeid pilte üle kirjutada nii, et alles jääks vaid see, mis meid teenib? Soov jääb õnneks vaid sooviks – tegelikkuses tähendab aga mälukaotus elu, mille „suur narratiiv“ on katkenud ning jätnud inimese aega ja kohta, kust ei saa edasi, kui üldse, siis ainult tagasi.