Ukraina sündmustes osalejate käitumine ja vaimsus elustavad ajalugu rohkem, kui ükski õpik ja raamat suudab seda teha. Nii näiteks manas Eestis ravil olnud ja teleris nähtud noormees Maidanilt oma paljaks pügatud peaga, mille keskel uhkeldas pikk juuksesalk, silme ette kasaka kuju. Ta meenutas üht neist vabadest õilishingedest, kes kirjutas 1675. aastal kirja Türgi sultanile, ise naerust kõveras (nagu Ilja Repin on neid jäädvustanud). Teatavasti saatsid kasakad kirja ära, õigemini tuli seda teha viiel mehel, kes kõik teadsid, mis üleandmisele järgneb. Ent nad läksid ja naersid lõpuni.
Tellijale
Kasakad, Mahno ja teised – kõik ühekandimehed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukrainale rasketel aegadel 15.–18. sajandil, kui neist ampsasid üksteise võidu tükke Moskaalia, Türgi sultan ja Poola, olid just Zaporožje Setši kasakad Ukraina vabaduse sümbolid. Nad tegid, mida tahtsid, allusid siis, kui tahtsid. Loomulikult sai seda teha vaid n-ö vaidlusaluse ääremaa tingimustes, kuni leidus kõige tugevam, kes kõik endale allutas.