Neljapäeval, 22. mail saab teoks järjekordne Pärnu lasteaia- ja klassiõpetajate kogemuspäev, kus Koidula gümnaasiumi õpetajad Merle Mänd ja Tiiu Vendel annavad 2.b ja 2.c klassi õpilastele lahtise tunni teemal „Muutused“.
Lasteaia- ja klassiõpetajad jagavad avastusõpet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogemuspäeval saab sõna tulihingeline avastusõppe propageerija ja eestvedaja Eestis, Tartu ülikooli keemia instituudi õppejõud, avastusõppe koolitusjuht Karin Hellat, kes tutvustab avastusõppe võimalusi ja Avastusõppe MTÜ tegemisi.
Kogemuspäeval esinevad veel Pärnu Mai lasteaia avastusõppe õpetajad Silja Kaur teemal „Avasta ilm“, Margarita Kask „Avasta värvused“ ja Kaidi Truus „Avasta mõõdud“. Pärnu koolide õpetajate avastusõppe kogemustest räägivad ühisgümnaasiumi õpetajad Merike Rahtma ja Maire Sarapuu, Raeküla kooli õpetaja Pille Nurk ja vabakooli õpetaja Liia Severin.
Avastusõppele on Pärnu linnas õla alla pannud Pärnu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Marga Napp ja üldhariduse peaspetsialist Virve Laube, kes on toetanud õpetajate tegemisi, ettevõtmisi ja koolitusi.
Mis on avastusõpe?
Uurimusliku õppe käsitlus eesti pedagoogilises terminoloogias ei ole üheselt kokku lepitud, sest tegemist on ulatusliku valdkonnaga, mis hõlmab uue õppeviisi rakendamist kõigis kooliastmetes. Oleme seda meelt, et alus- ja alghariduse tasandil võiksime uurimuslikku õpet nimetada avastusõppeks, et eristada seda järgmiste kooliastmete juba keerukamatest uurimisülesannetest ning nende struktureerituse astmetest. Avastusõpe on esimene samm käelise tegevuse kaudu uurimuslike oskuste kujundamisel, see loob aluse järgnevatele uurimustele.
Lapse kujunemine algab kodust, jätkub lasteaias ja koolis. Kuidas see keskkond last mõjutab, sellest sõltub suurel määral, milline ühiskonnaliige temast täiskasvanuna saab. Uurimuslik õpe toetab oluliste isiksuslike omaduste kujunemist: kriitilise mõtlemise, küsimuste esitamise ja probleemide lahendamise oskust, aga ka sotsiaalseid pädevusi ning suhtlemisoskust, kaasates lapsi emotsionaalselt.
Avastusõppe teemade koolitusmaterjalid, mis aitavad õpetajatel tööplaane koostada uue riikliku õppekava täitmiseks, on koostatud varasemate avastusõppe projektide käigus kasutatud ja kohandatud õppematerjalide alusel (Euroopa Liidu raamprogrammide projektid Pollen ja Fibonacci). USAs laialt levinud programmide STC ja Insight kohandamiseks Eesti koolidele said Tartu ülikooli teadlased Karin Hellat ja Toomas Tenno kokkuleppe Mare Taagepera vahendusel. Õppematerjalide koostamisel ja kohandamisel on kaasa löönud Tartu ülikooli õppejõud ja koolide tegevõpetajad.
Ei uurimuslik õpe ega avastusõpe rakendu meie igapäevasesse koolipraktikasse ilma õpetajateta, nende inimesteta, kes seda meetodit valdavad ja on huvitatud õpilaste mitmekülgsest arendamisest. Pärnu lasteaiaõpetajad on avastusõppega tegelnud juba pikka aega. 2011. aastast liitusid avastusõppega Pärnu linna klassiõpetajad. Koidula gümnaasium on olnud tugikool ja avastusõppe eestvedaja Pärnu linnas.