Intervjuu: DigiTiiger toetab mõtestatud õppimist
28.02.2006 00:01
Silja Joon, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Varje Tipp, Pärnumaa kutsehariduskeskuse
haridustehnoloog Tiigrihüppe Sihtasutus sõlmis koostöölepingu 23 Eesti kooliga, mis hakkavad tegutsema e-õppe täienduskoolitusprojekti DigiTiiger maakondlike koolituskeskustena. Projekti raames korraldab Tiigrihüppe SA kolme aasta jooksul Eesti üldharidus- ja kutsekoolide üldainete õpetajatele tasuta täienduskoolitusi, kokku plaanitakse aastaks 2008 koolitada ligi 6000 õpetajat. Pärnu maakondlikud koolituskeskused on Ülejõe
gümnaasium, kus koolitajaks Taimi Dreier, ning Pärnumaa kutsehariduskeskus, kus
koolitaja olete teie. Ühtlasi osalesite DigiTiigri koolituskursuse õppekava
koostamisel. Mis on selle kursuse sisu? See on jätk nüüd juba lõppenud kursusele “Arvuti koolis”, mille raames koolitati kokku üle 10 000 õpetaja. See keskendus rohkem tehnilisele õpetusele ning MS Office 2000 kasutamisele. Nüüd algav koolitus praktikult praktikule keskendub metoodikale, nimelt aktiivõppemeetodite (rühmatöö, probleemõpe, uurimusõpe, individuaalne töö, e-õpe) sidumisele innovatiivsete õppevahendite ja õpivaraga. Koolitusel õpitakse kasutama puutetahvlit, mis muudab tunni atraktiivsemaks. Puutetahvliga on kaasas õpitarkvara eri õppeainete tarvis. Tahvlile joonistatud skeemid ja märkmed saab salvestada ning teises tunnis taas kasutada. Kursuse üks uuendusi on digitaalsed õpimapid, kuhu õpilased ja õpetajad saavad jäädvustada oma loomingu ning arengu. Õpilased talletavad e-portfooliosse oma töö edusammud, andes neile ise hinnanguid. Õpitakse ajaveebide ehk blogide loomist ja kasutamist õppetöös. Ajaveebi saab lihtsa vaevaga üles panna endale olulisemad sündmused, jutukesed, pildid, joonistused ning teistel on võimalus neid kommentaarida ja hinnanguid anda. Koolitus korraldatakse e-õppe keskkonnas IVA ning kursuse käigus valmib õpetajatel e-kursus VIKO-keskkonnas, mis juba praegu on vabalt kasutada kõikides koolides. Teadmiste omandamisel on tähtsal kohal käsitletava informatsiooni korrastatus. Paljudel juhtudel struktureerib õppija materjali lihtsate jooniste abil paberkandjal või elektrooniliselt. Käesoleval kursusel aga õpitakse kasutama mõiste- ja mõttekaartide tarkvara, mis toetab just mõtestatud õppimist. Tooge mõni näide. Näiteks referaatide tegemine. Õpilased kopeerivad internetist referaadi selle sisusse süüvimata. Koolitusel õpetatakse kasutama mõttekaarte, et teada saada, kas õpilane on referaadi materjalisse süvenenud. Nende kaartide abil peavad õpilased analüüsima, võrdlema, vastandama. Ühesõnaga, referaadi teema mõttega läbi töötama. Huvitav teema, mis koolitusel käsitlust leiab, on hindamismudelid. Need on mujal maailmas väga populaarsed. Näiteks kui laps saab koolis hinde, ei ütle see alati talle ega lapsevanemale midagi. Hindamismudelis on hinne aga lahti kirjutatud. Näiteks rühmatöö hindamismudel annab ülevaate, kui aktiivselt laps kaasa rääkis, milline oli kirjaliku töö vormistus, sisu, õigekiri. Hindamismudelite kasutamine peaks aitama kujundada õpilast ennastjuhtivaks õppijaks. Kui aktiivsed on õpetajad sellist inspireerivat
ja mitmekülgset õpet koolis kasutama? Nii ja naa. Põhjuseid on mitu. Õpilased tulevad üldjuhul kõige uuega rõõmuga kaasa. Koolituste tagasisidest on selgunud, et õpetajad, kes tahaksid ja on valmis õpitut rakendama, ei saa seda teha, sest koolis puuduvad vastavad võimalused. Õpetajaid tuleks toetada. Klassiruumis võiks olla arvuti ja videoprojektor, miks mitte puutetahvelgi. Samuti peaks saama ainetundi anda arvutiklassis. Koolitustelt minnakse suure energiaga, et nüüd oma koolis teeks ja prooviks. Kuidas koolitusi korraldatakse? Tiigrihüppe SA varustab koolituskeskused kursusteks vajaliku tark- ja riistvaraga: puutetundlikud tahvlid, projektorid ja sülearvutid koolitajatele. Koolitus kestab 60 akadeemilist tundi, millest 40 tundi on auditoorset õpet ning 20 tundi iseseisvat tööd. Lähemalt saab lugeda DigiTiigri kogukonna lehelt http://www.htk.tlu.ee/digitiiger. Peagi saadetakse ka koolidesse info.
|