Teemakäsitlus sai lisa veebruaris, kui Saaremaa lähedal avastati järjekordne seadusvastaselt merre lastud naftane pilsilaik ja sajad naftased linnud. Sellised väikesed reostuslaigud hajuvad meres enamasti paari päevaga ja suuri reostustõrje aktsioone riigid nende tarvis ei algata.

Ometi on selliste reostuste mõju Läänemere elusloodusele rängima mõjuga. Eksperdid arvavad, et viimase kümne aastaga on väikereostuste tõttu vähenenud talvituvate veelindude arvukus rohkem kui poole võrra. Naftase pilsiveega määrdunud linnud on inimese abita määratud hukule.

Seekord avati aga riikliku looduskaitsekeskuse eestvedamisel Sõrves linnuhaigla, kus vabatahtlikud andsid ekspertide juhendamisel abi 57 veelinnule. Neist patsientidest üle poole päästsid abistajad elule.

Kas sellisel aja- ja töökulul on mõtet, kuni merereostusest annavad esimestena märku õlise sulestikuga linnud, mitte aga mereseiresüsteemid?

Ühe eksperdina töötasite Sõrves teie. Selgitage alustuseks, mis nende lindudega toimub, kui nad on õliseks saanud või reostunud vette jäänud.

Naftaproduktid põhjustavad lindudel välispidiseid ja sisemisi probleeme. Nafta kleepub sulgedele ja rikub sellega sule vettpidava struktuuri.

Naftaste sulgede vahelt jõuab külm vesi linnuni ja ta hakkab sooja säilitamiseks kasutama sisemist energiavaru, esmalt rasvkude ja seejärel juba lihaseid, sealhulgas südamelihast. Külmatunde tõttu hakkab lind nokaga oma sulestikku kohendama, üritades ise veekindlust taastada, nii satub nafta seedetrakti. Organismi sattudes hakkab nafta põhjustama sisemisi kahjustusi. Mürgitus tekitab kõhulahtisuse ja sellest tulenevalt tõsise energia- ja vedelikukaotuse.

Järgmisena kujuneb välja aneemia ehk kehvveresus, nafta lõhub organismis hapnikku transportivad punalibled ja see toob merelindude puhul kaasa võimetuse sukelduda ja toitu hankida. Samuti kahjustab nafta linnu nokas asuva soolanäärme toimimist, mis muidu võimaldab tal merevett juua sellest soola välja filtreerides. Seetõttu ei saa lind enam merevett juua, vedelikupuudus süveneb. Lind, kes tervena on harjunud nädalaid meres olema, tuleb rannale ja satub seal kellelegi saagiks või külmub.

Kui õlireostunud linde päästma asutakse, tuleb ennekõike taastada nende tervislik seisund. Eesmärk on saada linnud piisavalt tugevaks, et nad peaksid vastu stressirohke pesuprotseduuri ja kurnava veekindluse taastamise.

Paar talve tagasi nühkisite Nigulas aule, luiki, sõtkaid, tuttpütte, kes olid sattunud õlisse ja püütud Loode-Eesti rannikult. Viimane suurema kõlapinnaga reostusjuhtum oli Sõrve sääre lähedal. Palju te neid veelinde seal läbi pesite?

Saaremaal oli kokku 57 lindu, 56 auli ja 1 tõmmuvaeras. Pesuprotseduuri läbis ligi 40 lindu ja kokku vabastati 34.

Kui suur abivägi teil linnuhaiglas oli?

Meil oli peaaegu üks inimene ühe linnu kohta. Nelja nädalaga käis haiglast läbi 55 inimest, aga see tähendas seda, et mõnel päeval oli meid rohkem kui vaja ja mõnel päeval olimegi ainult paari inimesega. Enamasti oli tegemist algajatega, keda alguses tuli palju õpetada. Aga kõik, kes meil abis olid, õppisid kiiresti ja olid väga tublid.

Mida peab algajale vabatahtlikule kõigepealt õpetama?

Kõige olulisem asi, mida me kohe vabatahtlikele pärast kaitseriietuse kasutamise selgitamist räägime, on see, et linnuhaiglas on iga töö samavõrra oluline. Vabatahtlik, kes innustunult tuleb esimest korda appi linde päästma, ei pääse kohe lindude juurde, sest nende patsientide käsitsemine nõuab vilumust.

Tavaliselt on vabatahtliku töö kole ja ropp, nad peavad linnusõnnikut rookima, hoidmiskohti puhastama ja pesema. Selle peale ajavad vabatahtlikud sageli nina kirtsu: meie tulime siia linde päästma, aga saame ainult sõnnikut rookida. Aga see on väga oluline töö, sest hügieen on linnuhaiglas nagu mis tahes raviasutuses ääretult oluline, et peatada haigustekitajate – seente ja bakterite – levikut, mis võivad nakatada nii linde kui inimesi.

Kui vabatahtlik on jõudnud veidi protsessi jälgida ja jooksvalt õppida, saab ta appi linde käitlema. Siis on ääretult oluline, et linde hoitaks õigesti. Peab õpetama õrna, kuid kindlat haaret, selgitama, et tegemist on metsiku linnuga, kellele ei meeldi nunnutamine. Õpetama peab sedagi, kuidas ise vältida kriimustusi ja muid vigastusi.

Olenevalt sellest, kui kaua keegi vabatahtlik saab olla, hakkab ta järjest rohkem juurde õppima, näiteks toruga toitmist ehk tuubimist, toidu valmistamist, seda, kuidas basseini valvata, ühe viimase asjana pesu ja loputuse nippe. Nii et tööd on mitmesugused ja nii nagu ikka – kõik ei saa kõike teha, aga kõik saavad midagi teha.

Millega õlilinde pestakse?

Fairy ehk kõige tavalisema nõudepesuvahendiga. Fairy on selline vahend, mida on üle maailma palju kasutatud ja ta on tõestanud oma efektiivsust.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: