Line-tantsufestivali näeb selgi aastal ainult Sassi tallis. Foto: Ants Liigus

Mäletatakse veel selliseid festivale nagu “Fiesta International” ja “Watergate”, gildipäevi, võistutantsimist “Pärnu Labajalg”, kantritantsufestivali, raemuusika festivali, millest hiljem kasvas välja “Klaaspärlimäng”. Pärnust kadunud suveürituste loetelu võiks jätkata.

Linnas festivalide ärajäämises süüdistatakse korraldajaid ja nende majanduslikku suutmatust, korraldajad toovad seevastu esile põhjusi, mis nendest eriti ei sõltu.

Pärnu ettevõtja Urmas Varris kirjeldas, miks on Pärnus raske, kui mitte võimatu korraldada isegi sellist festivali, mis ennast ise edukalt ära majandaks.

Vaja on põhimõttelist arenguplaani

“Vägisi jääb mulje, et linna kogu turismimajandus on suunatud ainult spaasid ja sanatooriume väisavatele turistidele,” arutles Varris. Ettevõtja arvates kaotab linn seetõttu järjest siseturiste, et ei korralda ulatuslikke meelelahutusüritusi.

“Võimaliku festivali korraldaja põrkab takistustele, mille ületamine näib praegustes tingimustes peaaegu võimatu,” selgitas Varris. Ettevõtja kinnitas, et isegi kui ilmastikuolud on head ja piletimüük kulgeb edukalt, ei pruugi festivalist midagi välja tulla, sest keskööl algav öörahu seab ajalimiidi, mis segab suveürituse kulgu.

“On ju ebaloomulik selline olukord, kus hotellipidajad käivad tervisekaitsjatega mööda linna ja mõõdavad, kas näiteks rannast kostuv muusika võib häirida hotellis ööbivate turistide öörahu,” arvas Varris.

Ettevõtja ütlust mööda vajab linn heatasemeliste suveürituste korraldamiseks kohta, kust kostev melu ei häiriks linlasi ega turiste. “Linnavalitsus peaks kaaluma suvefestivalide korraldamiseks Vallikäärule võimalikku asendusplatsi. Seni on minu arvates edukalt toimivate festivalide korraldamine Pärnus määratud nurjumisele,” sõnas ta.

Line-tants kolis Audrusse

Varrisega nõustus Eestis ainulaadset line-tantsufestivali korraldav Kaie Seger, kes rääkis, miks rivis tantsijaid sel aastal Pärnus Rüütli tänaval ei näe.

“Tänavu korraldame festivali järjekordselt Audru vallas Sassi tallis. See on meil juba üheksas üritus. Varem tunti meie üritust kantritantsufestivalina, veelgi varem teati seda Pärnu kantrifestivalina,” ütles Seger.

Osalejad ja korraldajad on tantsuõpetaja sõnade järgi Sassi talliga väga rahul, seevastu linnaga puudub koostöö hoopis. Selles, et teist aastat järjest ei näe Rüütli tänaval festivalil osalejaid, on Segeri sõnade järgi süüdi linn.

Festival on Segeri jutu järgi alati kahepäevane. Kui varem toimus esimesel päeval üritus Sassi tallis ja teisel päeval oldi tantsijatega Pärnus, siis nüüd piirdutakse Sassi talliga.

“Meie talitusviisi põhjustas linna arvamus, et line-tantsijaid ei ole Pärnusse vaja, sest see propageerib kauboikultuuri,” põhjendas Seger muutust. “Selline tühikargamine pidi otsustajate arvates linna pilti rikkuma. See on minu jaoks arusaamatu ja solvav otsus. Kuidas üldse nii rumalasti arvata saab.”

Linnaeelarvest ürituse korraldamiseks toetuse küsiminegi lõppes Segeri sõnade järgi edutult. “Audru vald on meie üritust alati toetanud, linnavalituse rahakoti rauad jäid aga seegi kord lukku,” ütles Seger. Ega ta oma festivaliga Pärnusse enam ei kipugi.

Linna kultuuriosakonna juhataja Jana Moosar aga kinnitas, et ohtu, nagu jääks Pärnus suveüritusi järjest vähemaks, ei ole. “Linn toetab eelarvelistest vahenditest kultuuriüritusi, mitmesuguseid festivale korraldavad linnas ka eraettevõtjad,” sõnas ta.

Milliseid üritusi erasektor korraldab, Moosar nimetama ei hakanud, küll vihjas ta, et näiteks Vallikäärus ürituste korraldamiseks käib tihe rebimine.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: