Ligi kümme aastat on linnavalitsus oodanud, et keegi siia platsile rannateeninduspaviljonid ehitaks. Mitu aastat kulub veel? Foto: Ants Liigus

2006. aastal 4,8 miljoni eest linnalt Ranna puiestee 3a hoonestusõiguse aastani 2041 ostnud Transcom Vara kohustub sinna hiljemalt 1. maiks püstitama rannateeninduspaviljonid. Linnavalitsuse soov on, et kompleks sisaldaks muuhulgas vähemalt 20 avalikku käimlat ja 10 duširuumi. Kuu aega enne hoone valmimistähtaega pole krundil märkigi ehitustööde algusest.

Pole veel ehituslubagi

Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja asetäitja Maire Niguli andmetel pole Transcom Vara neile ehitusloa saamiseks projektigi esitanud. Ent enne, kui jõutakse ehitusloa taotlemiseni, peab ehitatava hoone eskiisprojekt jõudma heakskiidu saamiseks linnaarhitekt Karri Tiigisooni lauale.

Tiigisoon nägi eskiisprojekti viimati möödunud aasta kevadel, kui Transcom esitas linnavalitsusele projekti, mis nägi ette kinnistule kolmekorruselist, peamiselt klaasist hoonet. Ehitise esimene korrus jäänuks toitlustuse ja kaubanduspindade päralt, teisele ja kolmandale korrusele kerkinuks 43 numbritoa ja 8 sviidiga hotell.

Linnavalitsus pakutuga nõus ei olnud ja soovis, et ettevõte peaks kinni 2000. aasta detailplaneeringust, mille kohaselt tohib rannahoone kõrvale ehitada valdavalt kahekorruselise kergkonstruktsioonehitise, milles oleks rannateenindus: vetelpääste, esmaabi, riietus- ja duširuumid, tualetid, pakihoid ja laenutused. Samuti võivad hoones olla spordi- ja mänguderuumid, saunad, äri-, kaubandus- ja teeninduspinnad.

Linnavalitsuse vastasseisu tõttu loobuski Transcom Vara oma plaanidest. Ettevõtte toonane juhatuse liige Peeter Volkov kinnitas, et nende eesmärk on igasuguseid konflikte vältida. Ta lubas, et 1. maiks püstitatakse planeeringule vastav ehitus.

Trahv soolas

Pärast seda pole Tiigisooni sõnade järgi linnavalitsuses enam rannapaviljonidest kippu ega kõppu kuulda olnud. Nüüd pole tema arvates isegi teoreetilist võimalust, et paviljonid 1. maiks avatakse. “Selleks ajaks midagi korraliku küll ei jõua teha, võib-olla papist midagi jõuab, mingisuguse mulaaži,” ei usu Tiigisoon imedesse.

Kui rannapaviljonid 1. mail valmis pole, tuleb Transcom Varal vastavalt hoonestusõiguse lepingule kuni ehitisele kasutusloa saamiseni tasuda igal kuul 40 000 krooni leppetrahvi.

Abilinnapea Peeter Saunpere ütlust mööda võiks enne 1. mai ära oodata ja siis otsustada, kas ja kui palju leppetrahvi nõuda. Ta viitas võimalusele, et juhul, kui viivitusel on objektiivsed põhjused, ei pruugita Transcom Vara rahakoti kallale minna.

“Tean Rein Kilki kui tegusat inimest ja ma ei kahtle hetkekski, et ta hoone lubatud ajaks valmis saab, veel vähem tahan talle helistada ja küsida, kas ta ikka jõuab,” pole Saunpere usk kõikuma löönud.

Kilgi sõnade järgi jõuaks tõepoolest, kui mitte 1. maiks, siis algavaks suveks taastada omal ajal Olev Siinmaa projekteeritud puidust Rannahoone pikenduse koos duši- ja riietusruumidega. “Selle teeb kuu ajaga valmis, selles ei ole küsimus,” kinnitas ta.

Vorst on halvaks läinud

Ometi kahtleb Kilk, kas selline lihtsakoeline hoone ehk üks pikk puidust vorst, nagu ta ise ütleb, ikka sobiks tänapäeval rannahoone ja Rannahotelli vahele. “Isegi kui ta üks ühele oleks visuaalselt sama, ei ole ma kindel, et Pärnu inimesed oleksid väga õnnelikud,” leidis Kilk.

Kilgi arvates võiks linnavalitsus siiski kaaluda detailplaneeringu muutmist nõnda, et kahe nõudliku hoone vahele võiks midagi väärikamat rajada.

“Küsimus on selles, kas tahame head asja või tahame, et formaalselt oleks kõik korras,” sõnas Kilk. Lähiajal lubas ta selle küsimuse linnapea Mart Viisitammele esitada.

“Kui on seisukoht, et teeme midagi ära, siis teemegi midagi ära, kui aga jõuame kokkuleppele, et võiks midagi kihvti teha, vajab see loomulikult otsustamist, aega ja suuremat raha,” oleks Kilgi arusaamist mööda linnavalitsusel ja rannarahval mõistlik hea asja nimel kannatust varuda.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: