Pillerpalli lasteaia Mürakarude rühma 6–7aastased lapsed käisid koos peredega ühisel õppereisil Tõstamaal ja Ermistu järve ääres.
Pillerpalli lapsed käisid õppereisil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013. aastal tähistati rahvusvahelist veeaastat. Kogu eelneva õppeaasta vältel on toimunud rohkesti veeteemalisi üritusi. Koos õpetajatega on uuritud jõe ja merevett ning nüüd sõideti järvevett uurima.
Reisi algus oli väga vesine, nimelt sadas paduvihma, kuid korraldajate sõnul ootas meid sihtpunktis kena päikseline ilm – ja nii oligi!
Ermistu järve ääres juba oodati meid. Hommikune kalapüük oli tehtud ja ämbrid olid elusaid kalu täis. Lapsed said kalamehelt teada, millised kalad järves elavad. Stendil olevate piltide ja kalamehe abiga tehti kindlaks, et ämbrites ujusid haug, ahven, koger, särg, roosärg, nurg, latikas. Julgemad huvilised said kalu kätte võtta.
Seejärel hakati paatkondi komplekteerima. Paadimeesteks hakkasid tublid isad, kes aerutasid kõigi soovijatega järvele ja tagasi. Nägime luiki, kajakaid, tiire ja teisi veelinde, kelle pesad asusid järve keskel olevatel väikestel saarekestel. Veetaimedest nägime suuri vesirooside ja vesikuppude lehti, õite jaoks oli veel pisut vara.
Need, kes kohe paati ei mahtunud, said samal ajal kaldal harjutada kätt kalapüügis. Nii mõnigi laps ja täiskasvanu said esimest korda õngeritva käes hoida ja ussikest konksu otsa panna. Päris mitme konksu otsa näkkas kalagi!
Teadmised järve kohta ammutatud, suunduti Tõstamaa mõisa juurde, kus meid võttis vastu lahke mõisapreili Liina. Tema põhjaliku ja kaasahaarava jutu saatel jalutasime läbi maja ja saime teada nii mõndagi põnevat.
Lapsed maalisid Anu Randmaa juhendamisel kividele meeldejääva veeteemalise pildi. Hiljem liitusid nad emade-isadega ja koos liiguti uhkes mõisamajas alla keldrisse. Seal rääkis Liina hirmujutte kohalikest kummitustest, kelleks olid kunagi mõisas elanud inimesed.
Kummituste jutud keldris kujunesid ilmselt kõige meeldejäävamaks osaks reisist, sest järgmistel päevadel arutlesid lapsed korduvalt kuuldu üle.
Imestasime, kui hästi see mõisakülastus haakus meie veeteemaga. Nimelt mõisaalune pinnas on väga märg ja soine ning seetõttu on osa mõisast ehitatud suurtest tammepakkudest parvele. Mõisa keldris asub kaev, millest on võimalik jälgida pidevalt veetaseme kõrgust, et tammepakud ei jääks kuivale.
Reisist jäi palju toredaid mälestusi. Aitäh Pärnu toimetulekukooli direktorile Marju Trumsile ja keskkonnainvesteeringute keskusele, kelle kaasabil see vahva väljasõit toimuda sai.