Jaak Haamer: Et merel oleks turvaline

, Lääne prefektuuri piirivalvebüroo juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Haamer.
Jaak Haamer. Foto: Erakogu

Kätte jõudnud päikesepaistelised ja soojad ilmad kutsuvad merele ja muudele veekogudele inimesi, kes veesõidukit kasutavad ajaveetmiseks, kalastamiseks või veespordiga tegelemiseks.

Seda, et meri kutsub, võib tõdeda üha tihedamini. Toimub palju avalikke üritusi, mis on seotud merega, mereturism on aktiviseerunud, tegusad on veespordi harrastajadki. Kuid see kõik paneb mõtlema ja küsima: kuidas tagada turvalisus meresõidul?

Selge on see, et merele, järvele või jõele vaba aega veetma, sportima või kala püüdma ei minda veesõidukita. Siinkohal tuletan aga meelde, et ohutu meresõidu tagavad töökorras varustus ja oludele vastav veesõiduk.

Seega, veekogule minnes kontrollige alati oma veesõiduki tehnilist seisundit. Jälgige, et navigatsiooni- ja raadiosideseadmed oleksid töökorras, vajalikud merekaardid, pääste- ja pürotehnilised vahendid olemas ja vastaksid pardal olijate arvule. Kandke kaasas mobiiltelefoni, mille aku on laetud.

Kindlasti peab väikelaeva juhil kaasas olema laeva registreerimistunnistus ja väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on meresõiduohutuse seadusega nõutav.

Tavaliselt on merehätta sattumise põhjused tingitud navigeerimisvigadest, siiski tuleb merel ette veesõidukite tehnilisi rikkeid, mis annavad alust arvata, et merele on mindud tehniliste puudustega veesõidukiga.

Leidub väikelaevajuhte, kes ei tunne küllaldaselt merel kehtivaid sõidureegleid, kipuvad merele joobeseisundis või hindavad üle oma võimeid. Sellest on tingitud õnnetusedki.

Kurbusega tuleb tõdeda, et ega me oma elust-tervisest väga hooli. Seda näitavad viimased järjestikused nädalavahetused, kui merre on jätnud oma elu mitu inimest. On ütlemine "Meri annab, meri võtab", kuid kas me peame selle võtmise tegema kergeks oma hoolimatusest ja teadmatusest?

Vältimaks merel mõtlematusest õnnetusse sattumist, on odavaim elukindlustus päästevest. Selle olemasolu väikelaeva varustuses ja kasutamine on niisama loomulik kui turvavöö kinnitamine autos. Väikelaeval peab olema päästevest igal pardalolijal.

Meeles tuleb pidada ja jälgida, et päästevestid peavad olema sertifitseeritud. Kui valmistajatehas on ette näinud vestide perioodilise kontrolli, võib väikelaeval kasutada ainult sellise kontrolli läbinud päästeveste. Vesti valides tuleb vahet teha ujuv- ja päästevestil.

Ujuv- ehk ohuvest ei ole mõeldud pikaajaliseks vees olekuks, vaid selleks, et inimene saaks kiiresti end aidata veesõidukile või kaldale. Päästevestid on kraega, valmistatud kas ujuvast materjalist või automaatselt gaasiga täidetavad.

Päästevahendid klassifitseeritakse kandevõime järgi ja tähistatakse märgistusega 50N, 100N, 150N, 275N. Päästevesti valides tuleb arvestada kasutajate suurusega, kuna vest peab võimalikult hästi selga sobima. Parima toote valimise ja kasutamise konsultatsiooni annab päästevahendite edasimüüja.

Kindlasti tuleb kontrollida, et lukk, nöörid, rihmad-pandlad oleksid korralikult kinnitatud ja pingutatud kasutaja keha järgi. Vesti ei tohi kasutada istumispadjana, kuna päästevesti täielikku toimimiskindlust ei saa garanteerida, kui seda on kasutatud valesti.

Päästevest on odavaim elukindlustus, mis aitab tagada ohutu meresõidu ja turvalisuse õnnetuse korral. Selge on seegi, et ainult vestist ei piisa. Kindlasti tuleb hoolega mõelda, millise ilmaga ja milleks merele läheme, mida seal teeme, kuidas käitume.

Seejärel vaatame üle oma päästevahendid, mis toetavad meie eelnevat tegevust. Kui peaks aga merel juhtuma nii, et turvavarustusestki ei ole olnud kasu ja õnnetuses hukkub või jääb kadunuks inimene, kergendab päästevesti kasutamine kadunuksjäänu otsinguid. Nii on omastel võimalus oma lähedasega hüvasti jätta maisel moel ja saada hingerahu. Turvalist meresõitu!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles