Paikuse põhikooli kaks aastat kestnud Comeniuse projektile pandi punkt viimastel kohtumistel Hollandis ja Saksamaal.
Hollandi tulbiväljadelt Tüüringi metsadesse
12. juuni 2014, 15:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kooli Comeniuse projekti koordinaator Kersti Rohtmets tõdes, et Gröningenist Hollandis jäävad meelde tuhanded jalgrattad. “Külalisedki varustati jalgratastega ja nii see nädal sadulas möödus,” meenutas Rohtmets. Kuna projekt on seotud liikumisega vabas õhus, sobis rattasõit suurepäraselt. Hollandlastele on ratas igapäevase elu juurde kuuluv vahend, see on elustiil. Vanemad ei sõiduta lapsi kooli autodega, vaid lapsed läbivad koolitee ratastel, olgu vahemaa 15 või rohkem kilomeetrit. “Üllatav oli see, et kiivrit peavad kandma vaid sportsõitjad,” lisas Rohtmets. Et reisi märksõnadeks olid sport ja kultuur, katsetati mitut ekstreemspordiala, tutvuti Gröningeni linna ajalooga ja külastati kunstimuuseumi.
Veel enne, kui Hollandi grupp koju jõudis, startis Paikuse kooli teine grupp Saksamaale. Ees ootas nädal Tüüringi liidumaal, kus võõrustajaks oli projekti koordinaatorkool Neuhausis.
Saksamaal hämmastasid külalisi jõuluehtes kuusepuud ja klaasikunstiga kaunistatud vaateaknad. Miks küll? Külastades Laucha kutsekooli sai selgeks, et Tüüringi metsade ja mägede keskel on ammustest aegadest tegeldud klaasi tootmisega ja eriti klaasikunstiga. Kutsekooli väljapanekutel olid klaassilmad, jõuluehted, kujukesed ja fantaasiarikkad installatsioonid. Klaasipuhumine sai alguse sellest, et piirkonnas olid väga suured metsad ja kunagi otsustasid targad mehed panna need metsad klaasitööstuse vankri ette, sest puitu kasutati klaasipuhumisahjude kütmiseks. Teadmisi täiendati ka Coburgis, mis on Saksamaa ja Euroopa geograafiline keskpunkt.
Peale kõige kauni näidati külalistele elu karmimat poolt – Berliini müüri jäänuseid ja Buchenwaldi koonduslaagrit.
Kuna see kohtumine oli osaliste jaoks viimane, olid sakslased palju vaeva näinud. Koolis olid väljapanekud kõikidest kohtumistest, esitati laule ja tantse, peeti tänukõnesid, oli pidulikkust.
Nädala jooksul käidi veel matkamas Tüüringi mägedes, sõideti Nürnbergi ja Erfurti. Teel olles imetleti viinamarjakasvandusi ja imestati tohutute päikesepaneeliväljade üle.
Projektis osalesid koolid Saksamaalt, Itaaliast (Sardiinia), Rumeeniast, Norrast, Prantsusmaalt (La Reunion), Hollandist ja Eestist.