Iga vanurit tabab lapseks muutumise protsess

Grete Naaber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

„Eaka inimese kulg on pikkamööda tagasi lapseks. Pääsu sellest pole,“ arutleb kaheksakümnene Anna. „See puudutab meist igaüht. Hooldaja saab vanuriga hakkama vaid seda muutust pidevalt silmas pidades.“

Anna, kes nüüdseks on pensionär, on oma elus aidanud kaht vanainimest, üks oli ema ja teine lähisugulane. Ta tahab oma lugu jutustada esmajoones neile, kes arvestavad vanainimese soovi teda hooldekodusse mitte panna. Tõsi, ega tal kerge olnud, aga praegu olevat süda rahul, et seda siiski tegi.

„Pean väga lugu inimestest, kes oma lähedasi hooldavad ja oskavad tülidest hoiduda. Esiteks on neil tarkust osata vananeva inimese sisse näha, vananemise protsessi mõista. Teiseks – hindamatu kogemuse saavad peres kasvavad lapsedki, kes näevad-kogevad vananemisperioodi erilisust ja keerukust. Pean tunnistama: mul vedas sellega, et kumbki ei muutunud seniilseks,“ räägib Anna.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles