Pärnus valmis 25miljoniline veemajandusprojekt

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanalisatsioonitööd
Kanalisatsioonitööd Foto: Ants Liigus

Koos suve algusega tähistatakse täna Pärnus linna veemajandusprojekti teise etapi lõpulejõudmist. 24,8 miljonit eurot maksnud projekt on osa kümneaastasest ehitustööst, mille jooksul Pärnu veevärk on Euroopa Liidu toetustega nüüdisajastanud linna veemajandust ning loonud pea kõigile linlastele võimaluse liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

"Loodetavasti ei pea tänapäevase veevärgi saanud pärnakad ega Pärnu külalised enam kunagi kraanist tuleva joogivee kvaliteedi või Pärnu jõkke või lahte juhitava vee puhastamise pärast muretsema," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Pärnu inimesi tuleb tänada kannatlikkuse eest. Mitu aastat kestnud ehitustööd tähendasid üleskaevatud tänavaid ja üksjagu ebamugavust. Kokku oli vaja paigaldada veetorusid sedavõrd palju, et kui need kõik üksteise otsa seada, ulatuks puhta vee toonud torustik Pärnu südalinnast üksjagu üle Läti piiri."

Kümne aastaga on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) suunanud Pärnu veemajanduse arendamiseks ligi 26 miljonit eurot, 85 protsenti sellest pärineb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist (ÜF). Toetused on läinud Pärnu Vesi ASile, kes esialgu tegi korda veemajanduse Vana-Pärnus ja Raekülas ning projekti teises etapis rajas nõuetele vastava ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi Ülejõe, kesklinna ja Rääma linnaosadesse.

Projekti teine etapp on väldanud viis aastat. Toetuse kaasabil ehitati Pärnusse kokku 54 kilomeetrit joogiveetorustikku, mis aitab tuua kvaliteetse vee täiendavalt 1550 elanikuni. Rajati 67 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku, mis toob kanalisatsiooniteenuse täiendavalt 2940 inimesele.

Äsja lõppenud projektil on ka suur keskkonnaalane väärtus – kesklinna kanalisatsioonisüsteemis paigaldati eraldi torustikud sademe- ja reoveele. Lahendusega kaotati kanalisatsioonis ühisvoolsed reovee väljalasud ja seega ei teki suurvee ajal enam olukorda, kus Pärnu lahte või jõkke satub puhastamata vesi.

2004. aastast alanud koostöö KIKi ja Pärnu veevärgi vahel jätkub uuelgi aastal. Veemajanduse infrastruktuuri arendamise viiendast taotlusvoorust sai positiivse otsuse Pärnu linna kolmas projekt, millega jätkatakse Rääma linnajaos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korrastamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles