29. juunil kella 14 paiku tulid mulle külla kaks noort daami, kaasas külakostiks kaalutort, mis pakendatud paberkarpi, nagu minu soov neile oli oma läkituses. Järelpärimisel sain teada, et daamideks olid Lääne regiooni peainspektor Dora Kukk ja vaneminspektor Liina Grauberg.Üks daamidest tutvustas end nimeliselt ja näitas eemalt ka fotoga ametimärki või dokumenti. Tort lõigati lahti, jagasime selle sõbralikult ära ning alustasime jutuajamist prügimajanduse teemal.
Daamide sõnul on igas omavalitsuse piirkonnas vastavad prügikonteinerid (kollased on mittepõleva taara jaoks) ning neisse võib iga inimene viia tasuta oma mittepõleva taara, sest tarbija on need juba kinni maksnud, kui ta kaupa ostis. Teadsin ka nende konteinerite olemasolust, aga arvasin, et need on mõeldud kohalikele torilastele. Ütlesin daamidele, et nad võiksid teha ettepaneku, et riik küsiks Euroopa Liidust raha, et tootjad saaksid ikkagi tooteid pakendama hakata papptaarasse ja sellisesse, mida annab kodus loodussõbralikult põletada, aga daamid ütlesid vastu, et kahjuks selline ettepanek on praegu võimatu täita ning selleks see tasuta prügipaneku võimalus on korraldatud vastava värvide konteinerite näol.
Kui tort söödud, läksid daamid oma teed ning sain minagi targemaks ning juba samal õhtul panin esimesed kolad kokku kottidesse ning uurisin ka telefonitsi oma Toris elavalt vennalt, kas tema teab nendest konteineritest. Ta ütles, et need on täiesti olemas ning asuvad töökoja juures.
