Kolm neidu põhjendavad oma tööst loobumisi

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vasakult Kati, Lisanna ja Karolin. Pärast pildistamist suundus Kati Tallinnasse, Lisanna läks rattaga noormehe poole ning Karolin randa.
Vasakult Kati, Lisanna ja Karolin. Pärast pildistamist suundus Kati Tallinnasse, Lisanna läks rattaga noormehe poole ning Karolin randa. Foto: Ardi Truija

Et mitte jätta kõigist noortest muljet kui vastutustundetutest valevorstidest, rääkisid kolm gümnasisti, miks nad langetasid otsuse alt vedada oma potentsiaalseid tööandjaid.

“Ilmselt võiks mindki pidada ebausaldusväärseks töötajaks, et ma niimoodi ära ütlesin, kui olin lubanud tulla ja koolitustelgi käinud. Avamistähtaeg lükkus pea kaks kuud edasi ja mulle see enam ei sobinud, et saan põhimõtteliselt ainult augustis töötada. Seetõttu ütlesingi neile, et lähen mujale,” rääkis Kati Kuura, kes pidi eelmisel suvel minema tööle kohvikusse, mis nädal tagasi tähistas oma esimese tegutsemisaasta täitumist.

“Töötasin siis hoopis kahel töökohal – jäätisemüüja ja toateenindajana, sest raha oli vaja. Alaealisel on väga raske head tööd leida. Kui midagi pakutaksegi, on see ainult abitöölise koht. Selles mõttes oli mul see aasta kindlasti kergem,” rääkis neiu, kes nüüd täisealisena töötab ranna rajoonis juba mitmeid aastaid tegutsenud kohvikus ettekandjana. “Sealt ma enne suve lõppu ja viimase gümnaasiumiaasta algust ära tulla ei kavatse,” kinnitas Kuura.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles