Linnakodaniku maja perenaine Hilja Treuberg (pildil) on võtnud nõuks teha taasiseseisvusaegsete Pärnu linnapeadega videointervjuud, milles iga meer meenutab oma valitsemisaega.
Linnapead võetakse ajaloo tarbeks linti
/nginx/o/2016/01/26/4905989t1h9e4e.jpg)
19. juuli 2014, 18:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Esimene eesmärk on salvestada eelmiste linnapeade hääled ja näod tuleviku tarbeks,” rääkis Treuberg. “Teiseks saavad linnapead rääkida, mida nad oma ametis oleku ajal oluliseks pidasid ja milliste linnaasjadega tegelesid.”
Linnakodaniku maja perenaise arvates tulevad vieoklipid üsna kirjud, sest meerid olid ametis väga erinevatel aegadel, samuti oli nende ametiaeg eri pikkusega.
“Näiteks esimene linnapea pidi ju organisatsiooni ümber kujundama ja viima uuele tasemele,” selgitas Treuberg. “Mõni linnapea jälle oli ametis väga lühikest aega ja see oli omakorda tema traagika.”
Igal juhul oli Treuberg kindel, et videoklipid kannavad ajaloolist väärtust ja näiteks kas või 25 aasta pärast on kindlasti huvitav vaadata, mida tollased meerid oma tööst arvasid.
Linnakodaniku maja perenaine rõhutas, et kõik intervjuud tulevad rangelt neutraalsed ja poliitpropagandat sinna ei lubata. Selleks saadetakse kõigile ette raamküsimused ja iga linnapea saab intervjuus sõna 10–12 minutit.
“Vastukaja on siiani olnud positiivne ja kõik meerid on olnud ideega päri,” lisas Treuberg. “Nüüd hakkan aegu kokku leppima ja paari kuu jooksul saab intervjuud ehk tehtud. Videoklipid jäävad linnakodaniku majja ja kõik soovijad võivad neid hiljem vaadata.”
Pärnu linnavalitsus eraldas videote filmimiseks oma kolmapäevasel istungil reservfondist 1990 eurot. Treubergi abistab meeride ülesvõtmisel filmimees Mati Põldre.
Intervjuude põhjusena tõi Treuberg välja, et on ju linnakodaniku maja põhimissioon koguda ja säilitada andmeid ning materjale linna omavalitsuse kohta läbi aegade ja seda kõikvõimalike infokandjate abil.
Infokandjate kasutajateks on tulevikus huvilised ja uurijad ning nendest on ehk kasu linna arenguetappide teaduspõhisel uurimisel ja analüüsimiselgi.
“Kauge mineviku kohta on leida vaid killukesi paberkandjal, mõningaid dokumente või juhuslikke fotosid,” tõi Treuberg näite. “Tänapäevased võimalused on tohutult avardunud ja saame tuleviku jaoks paremini jäädvustada linna elus olulist rolli täitnud või täitvate inimeste isiksust ja mõtteviisi.”