Talasnali minnes arvesta sisemonoloogiga

Krismar Rosin
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talasnali mägikülas saab igaüks endale sobiva hurtsiku valida.
Talasnali mägikülas saab igaüks endale sobiva hurtsiku valida. Foto: Erakogu

Ühel ilusal nädalavahetusel otsustasin Coimbrast välja minna. Võtsin suuna Lousãle, et matkata ja mägikülasid näha. Nelikümmend minutit bussisõitu mööda savikatustega mägikülasid ja -jõgesid.

Alguses kartsin. Ma pole kunagi mingi matkaja olnud. Ise tahtsin veel mahajäetud urkasse ööseks jääda! Järgmisel hetkel tahtsin käega lüüa. Küll ei sobinud mulle vihmapiisad, küll telgi puudumine, küll väsimus, küll see, et toitu polnud kaasas, küll üksindus!

Kuulasin teel olles kogu selle sisemonoloogi ära ja olin juba valmis loobuma, tunnistama enda täielikku läbikukkumist. Tundsin, kuidas minusse koguneb enesejälestus, viha oma argpükslikkuse pärast. Sisendasin endale, et ei taha susisev peer olla.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles