Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi meteoroloogiaprofessori Sirje Keevalliku sõnutsi püsib kuumalaine seni, kuni Eesti kohal on kõrgrõhuala.
Teadlane: ilus ilm püsib seni, kuni Eesti kohal on kõrgrõhuala
25. juuli 2014, 08:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas järgmistel päevadel ilus ja soe ilm püsib?
Lähema nelja päeva ilma leiab huviline Eesti ilmateenistuse kodulehelt www.ilmateenistus.ee. Selle koostavad täie vastutustundega hästi koolitatud spetsialistid, mitu neist on saanud väljaõppe TTÜ meresüsteemide instituudis.
Kuigi ma pole sünoptik, vaid atmosfäärifüüsik, julgen öelda, et ilus ilm püsib seni, kuni Eesti kohal on kõrgrõhuala.
Kui tahta ennustust pikema aja peale, tuleb leppida sellega, et prognoosi õigustuvus on madal. Et mitte petta inimeste lootusi, on Eesti ilmateenistus loobunud pikaajalise prognoosi esitamisest oma kodulehel.
Pikaajalise prognoosi kvaliteedi kohta saab ettekujutuse järgmise näite varal.
7. juulil 2011 ennustas www.gismeteo.ru, et Tallinnas tuleb 21. juulil sooja 25 kraadi. Tegelikult tuli 31. Õnneks siiski parandati prognoosi pidevalt, nii et juba 14. juulil oli portaalis õige ennustus. See on ilus tõestus meteoroloogias tuntud tõsiasjale, et teaduslik ilmaennustus, mida võiks ka usaldada, on võimalik vaid nädalaks.
Miks?
Õhu liikumine on kaootiline ja igasugune väike häiritus võib nii sumbuda kui ka võimenduda. Sumbunud häiritusi me ei märka, aga võimendunud häiritused võivad anda protsessidele hoopis teise suuna ja iseloomu. Õnneks on õhu liikumistel mingi inerts ja nii saab lühiajalise prognoosi anda siiski küllaldase täpsusega. Pikema aja pärast aga on olukord juba nii kaugel sellest, mis me mõni aeg tagasi ette nägime, et prognoos ei kõlba enam kuhugi.
Arvutiusku inimestele võin kirjeldada, kuidas ka parimad atmosfäärimudelid koos kiireimate arvutitega ei anna täiesti täpset prognoosi. Kui käivitame ühe ja sama mudeli samal arvutil mitu korda, olles muutnud väga vähe algtingimusi, saame enamasti täiesti erinevad tulemused. See näitab, et mudel on hea ja kirjeldab loodust adekvaatselt – väikesed häiritused võimenduvad arvutis samamoodi nagu elus.
Seetõttu tuleb mõista, miks sünoptikud iga päev oma prognoose parandavad ja kõigele vaatamata eksivad. Nad siiski annavad oma parima, püüdes üle kavaldada tujukat atmosfääri.
Kuidas liiguvad mujal maailmas praegu tsüklonid? Sel suvel on orkaan Neoguri teinud palju halba Jaapanis, troopiline torm Arthur Kanadas.
Need olid troopilised tsüklonid, mis väga vähe sarnanevad meie rahulike madalrõhkkondadega.