Pärnus on mitu aastat suvisel ajal rannaniitudel elanud niinimetatud linnalehmad, kelle abiga hoitakse ära niitude kõrkjatesse kasvamine. Sel suvel on Vana-Pärnus tekkinud lehmadele suur vastuseis, sest loomade tarad blokeerivad inimeste otseteed randa, vahendasid ERRi uudisteportaal.
Vana-Pärnu elanikud kurdavad, et rannaniitude lehmatarad blokeerivad nende otseteid
"Kui inimesed kunagi lubasid siin lehmi karjatada, ei aimanud keegi, et elektrikarjusega piiratakse teed, mis viivad randa. Inimesed ei pääse enam otse randa ja nad peavad tegema peaaegu kilomeetrise tiiru," rääkis Vana-Pärnu elanik Naali-Marie Liivrand.
Randa mineku tee pikenemise küsimuses lähevad Liivranna ja Pärnu rannaniitude hooldamise ja tutvustamise projektijuhi Bert Holmi arvamused lahku.
Holmi sõnul pikendab alternatiivne randa mineku tee rannaliste teekonda vaid paarsada meetrit..
Samas toob Liivrand välja veel ühe probleemi - lehmade sõnniku, mida keegi tema sõnul ära ei korista ja mis on soojade ilmadega hakanud haisema.
Loomi on rannaniitudel karjatatud juba aastakümneid ning Holmi ütlust mööda pole kunagi sõnnikut ära korjatud.
Liivrand lubas kokku kutsuda Vana-Pärnu inimeste koosoleku ja kui seda teed rannale ei avata, esitatakse kaebekiri keskkonnaametile.