/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
Esimese maailmasõja algusest peaks meie kõrva kõige rohkem teritama fakt, et Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand tapeti protestiks Bosnia-Hertsegoviina annekteerimise vastu. Meid ju ka ”annekteeriti“, sest nii nimetatakse paljudes Lääne väljaannetes neid 1940. aasta sündmusi Balti riikides. Meie ise nimetame seda okupeerimiseks.
Äsjast Krimmi vallutamist hinnatakse annekteerimiseks. Kui otsida abi teatmeteostest ja rahvusvahelistest kokkulepetest, meeldib suurriikidele küll uusi alasid jõuga vallutada ehk okupeerida, kuid okupantide nimetust kanda nad ei taha. Sestap üritavad nad esimesel võimalusel oma tegevust ja võimu võõral territooriumil kuidagi legaliseerida, korraldades valimised või rahvahääletuse, et pärast seda nimetada toimunut annekteerimiseks ja tegijat annekteerijaks.