Kommentaar: Septembrist on koolides kaks Krimmi ajalugu

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Alatalu.
Toomas Alatalu. Foto: PP

Eesti poliitikud ja ajakirjanikud on Krimmis ja Ida-Ukrainas toimuvat kergekäeliselt võtnud, kuid see aeg saab kooli algusega läbi. Kui mitte mujal, siis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides hakatakse kahte teineteisele vastanduvat kontseptsiooni õpetama: eesti koolides räägitakse Krimmi okupeerimisest-annekteerimisest ja kodusõjast Ida-Ukrainas, vene koolides Krimmi vabastamisest ja Ukraina võimu vägivallast oma elanike kallal.

Olukorra teeb eriti pentsikuks see, et Venemaa president Vladimir Putin andis märtsis ehk kohe pärast Krimmi ”liitmist“ korralduse kooliõpikutesse vastavad muudatused teha. Põgus pilk internetis kättesaadavatele ajaloolis-poliitilistele kaartidele kinnitab, et ”uus ajalugu“ on valmis tehtud. Ausalt öeldes on niisugune käsitlus kergelt tõrjutav, ent niisama ausalt öeldes ei tegele selle tõrjetööga praegu keegi. Ometi tekitab see probleeme, kui Eesti suurima vähemusrahva noored saavad sootuks teise ettekujutuse jätkuvalt rulluvatest sündmustest. Need puudutavad ju meid kõiki, kas või sanktsioonide tõttu.

Eesti valitsuse hoiak ja tegevus Ukraina kriisi vältel on olnud tasemel ja isegi eeskuju andnud, ent toimunut ja toimuvat pole peavoolumeedias kuigivõrd selgitatud. Olen küll jooksvate sündmuste kajastamisel Pärnu Postimehes lahanud mõisteid ”okupeerimine“, ”annekteerimine“, ”separatism“ jne, ent telekanaleid, raadiojaamu ja internetti jälgides pole raske tabada, et inimeste teadmised peamisest on ebapiisavad ja tõekauged. Peavoolumeedia kardab kasutada kohalikke asjatundjaid, lääne tarkade viimase aja suurim ”panus“ oli aga Ida-Ukraina separatistide kuulutamine fundamentalistideks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles