Sanktsioonid võivad kalalaevastiku seisata

Andris Tammela
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnu Kala toodangust läheb 100 protsenti Venemaale ja Ukrainasse.
Kihnu Kala toodangust läheb 100 protsenti Venemaale ja Ukrainasse. Foto: Henn Soodla

Venemaa kehtestatud sanktsioonid Euroopa Liidu toidukaubale mõjutavad Pärnumaa kalatööstusi üsna erinevalt, kuid kui sügiseks olukord ei normaliseeru, võib püütava kala hulk tunduvalt väheneda.

Suurima põntsu panid Venemaa sanktsioonid Pärnumaal aktsiaseltsile Kihnu Kala, mis tarnis kogu sisseostetava räime ja kilu Venemaale ning Ukrainasse. Sealjuures läks Kihnu Kalal veel nii kehvasti, et nende Ukraina kaubanduspartner asub praegu sõjatandriks olevas Luganski linnas.

Probleemne mõlemale

“Oleme 20 aastat müünud Venemaale ja Ukrainasse, sinna läheb sada protsenti meie toodangust,” ütles Kihnu Kala juhataja Sergei Kozlov. “Parimatel kuudel müüsime Venemaale tuhat tonni kilu. Aga Ukrainas on olukord nii kehv, et kevadel ei lubatud neil kala eest isegi ettemaksu teha.”

Kozlovi sõnade kohaselt on praegu ladu küll tühi, ent oktoobri alguses peaks algama uus kala kokkuostuaeg.

“Kui turgu ei ole, ei osta me kokku ja kalalaevastik jääb lihtsalt seisma,” märkis Kozlov. “Otsime praegu palavikuliselt võimalust Venemaale müüa. Üks võimalus on teha seda Kasahstani kaudu, aga see on veel lahtine.”

Kozlov märkis, et Venemaa lõikas sanktsioonidega endale sõrme.

“Meie kalast toodeti Venemaa tehastes peamiselt vürtsikilu ja räimed suitsutati,” teadis Kozlov. “Kui neil tehastel ei ole tooret, peavad nad ilmselt hiljemalt poole aasta pärast uksed kinni panema. Aga vürtsikilu on Venemaal väga nõutud kaup.”

Kihnu Kala juhataja arvas, et ettevõttel ei ole Venemaale alternatiivi. “Üheski teises endises liiduvabariigis ei tarbita kilu sellises koguses nagu Venemaal,” põhjendas Kozlov. “Moldovas ehk läheb sada tonni kuus, aga see on ka kõik.”

Kütkeist vabad

Kui Kihnu Kala seisab suurte probleemide ees, siis märksa rõõmsam on olukord kalatöötlejal AS Japsil ja töötlejal Pärnu Laht ASil.

Japs oli üks neist ettevõtteist, millele Venemaa määras juba tänavu kevadel kauba sisseveo keelu. Ettevõte võttis sellest õppust ja orienteeris oma tegevuse kiiresti ümber.

“Sanktsioonid natuke mõjutavad, aga põhiline mõju oli juba kevadel ära,” ütles Japsi juht Arved Soovik. “Tuli midagi välja nuputada ja uued suunad otsida. Kevadel kala kokku ostes juba arvestasime sellega, et Vene turgu ei ole.”

Pärnu Lahe juhataja Ott Soola sõnade järgi on nemadki teinud Venemaaga suhtlemisest omad järeldused. Kui veel viie aasta eest müüs Pärnu Laht 50 protsenti kokkuostetud kalast Venemaale, siis praegu läheb sinna üldkogusest ehk 10–15 protsenti.

“Laos seisab umbes 200 tonni kevadist räime, mis pidi Venemaale minema, aga see pole midagi erilist,” ütles Sool, kes oli uue ostja leidmise suhtes üsna optimistlik.

“Vanasti müüsime Venemaale 1500–2000 tonni kala aastas, aga teatud põhjustel jäi müük kiduraks ja nüüd kaupleme teiste riikidega,” kinnitas ta. “Meie põhitegevus on filee müük ja see läheb suures osas Euroopasse.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles