Suur galerii: Hapukurk tekitas Tahkurannas meeletu melu

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kurk, kala ja käsitöö on need kolm vaala, millele tugineb Tahkuranna hapukurgifestival, mis viiendat aastat jutti toimus taasiseseisvumispäeval ning tõi riigipühal kohale enneolematul hulgal kauplejaid ja külastajaid.

Parkimist korraldava motoklubi Kärnataja liikmetel oli tegemist, et saabujate autod Tahku tare lähedusse paigutada. Kuigi ilmataat külma duši lahti keeras, ei suutnud ta rikkuda melu, millele andis hoogu hiidlaste ansambel Iiu Kala.

Uudne oli kõigi müügikohtade nimeline tähistamine, nii et külastajatel oli selge, kes kus mida pakub. Müüjate hulgas oli neid, kes käinud hapukurgifestivalil igal aastal, ja neid, kes tulid esimest korda. Türilt tulnud OÜ Wiberg Foodi tegevjuht Janek Tauk ütles, et tema arvates on see väga tore ettevõtmine, sest kurk on meie toidukultuuris tähtsal kohal ja Tahkuranna kant selle poolest väga tuntud. Aretas ju kohalik taluperemees Johann Akkermann esimese Eesti ajal kurgisordi “Tahkuranna Murom” ja hiljem kasvatas rannarahvas kurke, mida jätkus müüa Leningradi turulegi. Uno Laht aga kirjutas luuletuse “Tahkuranna idüll”, mis tõstis kohaliku kurgi au sisse.

Festivali üks korraldajaid, MTÜ Eesti Maaturismi tegevjuht ja Romantilise Rannatee arendaja Raili Mengel ütles, et kauplejaid on saja ringis. Jätkuvalt eelistati kohalikku kaupa Tahkuranna vallast, Romantilise Rannatee valdasid, ülejäänud Pärnumaad ja kaugemaidki tulijaid, nagu Tartu- ja Hiiumaalt, Järva- ja Mulgimaalt.

Taimede, köögivilja, küpsetiste, kurkide, kalade, käsitöö väljapanekute kujunduse ja müüjate suhtlemistahte järgi oli tunne, nagu oleksid sattunud messile, kus kohtad tuttavaid talupidajaid, ettevõtjaid, külaseltside esindajaid. Kihnlased pakkusid saia, räimerulli ja hapukapsast Kihnu moodi pitsi viinaga, sest ega kurki saa ju raisata.

“20. august oli selle põhjusega, et oleks üks kindel kuupäev, mis on inimestel vaba – taasiseseisvumispäev on rannarahva jaoks oluline,“ rääkis Raili Mengel. „Kurk, kala ja käsitöö on ikka andnud leiva lauale, siinse kandi jaoks on kurk olulise tähtsusega ja seda me hapukurgifestivaliga väärtustamegi.”

Idee autoritena nimetas Mengel kahte meest, need on KLG Eesti juhataja Alar Lõhmus ja Tamme aiandustalu peremees Rein Videhof. Lõhmus ütles tosin aastat tagasi, et mis nali see on: elame Tahkurannas ja meil ei ole kurgiteemalist sündmust. Videhof arvas, et peaksime Tahkurannas oma kurki väärtustama.

“Hapukurgifestivali jaoks on andnud alustala Leaderi toetus, selleta me ei oleks hakkama saanud. Seda toetust enam ei ole, aga üritus on populaarne ja jätkusuutlik, sest kohalik vald on pannud õla alla,” lausus Mengel.

“Kohalikud on ääretult tublilt sellega kaasa tulnud ja see, mis oli esimesel aastal – et kurk sai juba esimese poole tunniga otsa –, ei kordu,“ rääkis Mengel. „Viiendal aastal tunnustasime Tahku tare kogukonna kööki, meie mittetulundusühing ja eraldiseisvad perenaised võivad ametlikult tegelda väiketootmisega ning pakkuda kohalikku Tahkuranna kurki.”

Hapukurgufestivali kava oli tihe, tegevusi jätkus õue ja Tahku taresse ning töötubadesse. Vaid selleks päevaks oli üles pandud Lova talu peremehe Ülo Kirdi skulptuuride näitus ja toimusid võistlused, peategelane ikka kurk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles