Tundub, et vähemalt Toomas Hendrik Ilvese presidentuuris pürgib sügavama tähendusega kõnede hulka seegi, mida president on pidanud Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeval. Traditsiooniliselt nimetame n-ö märgilisteks kõnedeks Eesti Vabariigi aastapäeval ja võidupüha puhul peetut. Ilvese puhul tasub pikemalt peatuda Kadrioru roosiaias räägitul.
Eesti iseseisvust ei ole paljud inimesed kunagi võtnud iseenesestmõistetavusena. Anname endale ikkagi väga selgelt aru, et kõik võinuks 1991. aasta augustis areneda hoopis teise stsenaariumi järgi. Putši saatuse määras toona Venemaa juhtkonna põhimõtteline vastuseis riigipöörajatele ja arusaam, et vägivallaga saab NSV Liidu agooniat küll pikendada, aga mitte vältida.