Luksuslik kaater lõi kuus jahti rivist välja

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talvesadama kaatrite seas paistab Dark Pearl selgesti silma.
Talvesadama kaatrite seas paistab Dark Pearl selgesti silma. Foto: Urmas Luik

Pärnu talvesadamas seisev kaater Dark Pearl on sattunud veeteede ameti uurimise alla seoses augusti alul juhtunud intsidendiga, kui kaater möödus jahisadamast viisil, mis tekitas ahtrilaine ja mille tagajärjel sai kannatada kuus jahti.

Ligikaudu 15 meetrit pika ja üle nelja meetri laia Dark Pearli kapten Mart-Järvo Hirtentreu endal süüd ei näe. Ent jahtklubi valvekaamerapildist on näha, kuidas merelt saabuva ja Vallikääru talvesadamasse suunduva Dark Pearli möödumisel kerkivad kaide ääres seisvad jahid esmalt kaatri ahtri tekitatud lainete harjale ja paiskuvad siis, vöör või ahter ees, korduvalt vastu lainetuses siia-sinna laperdavat ujuvkaid.

Tekitatud vigastused ulatuvad väändunud redelist, muljuda saanud kerest kuni mootori purunemiseni. Et n-ö plekimõlkimine pole veesõidumaailmas odav, mõõdetakse kahjude suurust tuhandetes eurodes.

Kahtlased juhtimisvõtted

Jahi Lady Bird kapten Jaanus Tagu viibis parasjagu kajutis, kui jaht paiskus järsku üles ja langes siis vette. “Selline plärtsakas käis, nagu oleks laineharjalt kukkunud,” kirjeldas Tagu. “Tulin välja ja vaatasin, mis juhtunud on – kai oli jumalast märg, sellist asja pole kunagi juhtunud.”

Samal hetkel nägi Tagu kaist möödunud Dark Pearli. Seda, kas kaater sõitis liiga kiiresti, ei oska Tagu öelda, kuid tema hinnangul kasutas kaatri juht valesid sõiduvõtteid.

Videopildilt on näha, et Dark Pearl võttis pärast esimesest kaist möödumist hoo maha, ent nagu märkis jahtklubi tegevjuht Raiko Lehtsalu, oli see vale otsus. Sama meelt on Tagu. “Ta võttis liiga hilja käigu maha ja sukeldus siia, tekitades nõnda tohutu laine, see on amatöörlik käitumine,” selgitas Tagu. “Professionaalid niimoodi ei sõida, tundub, et ta ei tea midagi merest ega mere-eetikast.”

Lehtsalu hinnangul oli kaatri kiirus juba enne jahisadamani jõudmist liiga suur, oma seitse kuni üheksa, samal ajal kui lubatud on maksimaalselt kolm sõlme, klausliga, et ei tekitata ahtrilainet.

Dark Pearli möödumise järel hüppas Lehtsalu aega kaotamata kaatrisse ja sõitis sellele järele. Alexela tankla juures kohtas ta parasjagu kaatrit tankivat veepolitseid. Lehtsalu andis neile toimunust ülevaate ja tegi ettepaneku, et ehk tuleksid nood temaga Dark Pearli kapteni jutule kaasa. Politseinikud aga olla selle ettepaneku tagasi lükanud. “Mõnes mõttes pettumus, et nad ei tulnud kaasa, ütlesin: teil on munder seljas, äkki teid austatakse rohkem,” pidi Lehtsalu üksi õigust ja õiglust looma minema.

Lehtsalu leidiski seltskonna Dark Pearli pealt. “Nad olid üleolevad ja ütlesid, et ega nad esimest korda sõida,” olevat nad probleemi eitanud.

Teised on süüdi

Hirtentreu kinnitab nüüdki, et tegi kõik õigesti. Nagu alati. “Ei kihuta kunagi kitsastes kohtades, austan merereegleid, täidan neid alati,” kinnitas ta. “Sel päeval sõitsin samuti vaikselt, jahtklubist võib-olla mõni meeter lähemalt mööda kui tavaliselt, kuid mitte kiiresti,” seletas Hirtentreu, kelle arvates on hoopis teised pahad.

“Enamik kordi, kui olen jõel sõitnud, sõidetakse minust paremalt ja vasakult kiiremini mööda, seda ka jahtklubi juures,” lisas Hirtentreu ja käis välja mõtte, et probleem laheneks, kui sadamaalal oleks selgelt mõistetav kiirusepiirangu märk.

“Sooviksin, et jahtklubi juhid võtaksid juba lähiajal turvalisuse huvides sõidukiiruse reguleerimise osas midagi ette,” näeb ta süüd pigem jahtklubil. Klubi juhtkond peaks tema sõnul õppima eelkõige ise kultuurselt ja viisakalt käituma. “Selline süüdistaja ei ole tõsiseltvõetav juht,” porises ta.

Lehtsalu möönis, et erinevalt mõnest sadamast ei ole konkreetset kiirust piiravat märki Pärnu sadamaala ette tõepoolest paigutatud. On küll märk, mis teatab “Slow speed” (aeglane kiirus).

Ent ega märk olegi Lehtsalu sõnul sadamas mõistliku kiirusega sõitmise alus. “Aluseks on see, et sa ei tohi sadamas tekitada teiste varale kahju,” on sadama akvatooriumil liiklemine Lehtsalu selgitusel sätestatud meresõiduohutuse seaduses. “Seda õpetatakse ka väikelaevajuhi kursustel, iga kapten, kes on paberid teinud, peab seda teadma.”

Pärnu jahtklubi jahisadama meelespeas on sätestatud, et sadama veealal liiklemisel ja manööverdamisel peab väikelaeva kapten valima sellise kiiruse, mis ei tekitaks ahtrilainet, kuid mitte üle kolme sõlme.

Selle, kas Dark Pearl sõitis sadamaalal liiga kiiresti või tekitas suure ahtrilaine, peab nüüd välja selgitama veeteede amet, kellele politsei kannatanute ja tunnistajate edastatud materjalid üle andis.

Lääne prefektuuri piirivalvebüroo Pärnu kordoni juht Janek Pinta ütles, et see on raske juhtum, sest tagantjärele on võimatu hinnata, kui kiiresti Dark Pearl sadamaalal liikus.

Pinta tunnistas, et vee peal kiiruse mõõtmiseks puudub metoodika. “Vahend küll on –seesama, millega mõõdan maanteel sõidukite kiirust –, mõõdan laserkiirega plõksti ära ja saan kiiruse tunnis, aga tuleb veel arvestada jõe voolu kiirust ja muid näitajaid,” selgitas ta.

Veeteede ameti Pärnu piirkonna vaneminspektor Mart Samel, kes tõenäoliselt toimunut menetlema hakkab, jäi menetluse kommenteerimisel napisõnaliseks. Ta ei tahtnud spekuleerida, milliseid õigusnorme Dark Pearl rikkuda võis, sest veel liiklemist reguleerivad paljud õigusaktid. “On meresõiduohutuse seadus, sisevetel liiklemise kord, sadama eeskirjad – mida ja kui palju võidi rikkuda, on mul vara rääkida,” selgitas ta.

Nagu märkis Pinta, on oluline, et juhtumi menetluse käigus jõutaks mingi lahenduseni, sest see ei ole esimene kord, kui veeruumi jagamise ja õigusaktide tõlgendamisega probleeme on tekkinud.

Eetika defitsiit

Talvesadama kapten Raul Sarandi ütles, et küsimus ei ole niivõrd selles, kas ja milliseid reegleid Dark Pearl rikkus, kuivõrd veesõidu eetikas ja selle koordineerimises laiemalt. Ebaeetilise käitumise näiteks tõi Sarandi talvesadama territooriumil kihutavad kummirõngaid järel veaavad lõbusõiduskuutrid.

“Laine lendab üle võlli, tendreid lendab, paadid saavad kahjustada ja kuhugi pole pöörduda,” ei ole Sarandi sõnade järgi sellisel juhul, kui skuutril puudub tähis, veeteede ameti või veepolitsei poole pöördumisest tolku.

Sarandi kõrvu on jõudnud kuuldused, et üks mootorpaadimees on sõitnud kolmel korral kummuli silla juures salavõrke vette laskvad kummipaadimehed. “Jõe peal on väga reipalt neid intsidente, millest väga ei räägita, enne kui suurem pauk käib ja kellegi ajud vee peal on,” tähendas ta.

Tema arvates on kogemuste ja kontrollimetoodika või õigemini selle puudumine jäänud reaalsele vajadusele jalgu.

“Las veeteede amet hindab olukorda ja ütleb, mis me siin Pärnu akvatooriumis peaksime tegema ja kuidas käituma,” ootab Sarandigi lahendust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles