Balti keti ettevalmistustööd Pärnumaal

Küllo Arjakas
, Tallinna linnaarhiivi juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Häädemeeste rahvas Balti ketis Karksi-Nuia-Ruhja teel. Plakatist vasakul Ludmilla Pleve (venelanna), plakatist paremal Nikolai Pleve (lätlane), Danute Sirios-Giraite ja Vytautas Gira (leedulased), Maia-Liisa Kasvandik, Sulev Kasvandik, Ivi Muhu, Viia Oks, Evi Põrk, Garri Trofimov (Suuk) ja Ants Põrk.
Häädemeeste rahvas Balti ketis Karksi-Nuia-Ruhja teel. Plakatist vasakul Ludmilla Pleve (venelanna), plakatist paremal Nikolai Pleve (lätlane), Danute Sirios-Giraite ja Vytautas Gira (leedulased), Maia-Liisa Kasvandik, Sulev Kasvandik, Ivi Muhu, Viia Oks, Evi Põrk, Garri Trofimov (Suuk) ja Ants Põrk. Foto: Toivo Tari

23. augustil 1989 moodustatud inimkett läbi kolme Baltimaa kujunes enneolematult võimsaks ja selge sõnumiga aktsiooniks. See oli Balti tee vabadusele. Inimketi ülevus, mastaapsus ja rahumeelsus hämmastas hilissuvel 1989 kogu maailma.

Balti kett on hiljem olnud eeskujuks hilisemate inimkettide korraldamisel. Näiteks kaks viimast sellist aktsiooni toimusid Hispaanias. 11. septembril 2013 oli 400 kilomeetri pikkune inimkett Kataloonias, 8. juunil 2014 moodustas Hispaanias ligikaudu 100 000 kokkutulnut 123kilomeetrise inimketi, et väljendada toetust Baskimaa iseseisvumispüüetele. Pole kahtlust, et Balti kett jääb Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumise heitluste aegadest aastatel 1987–1991 kõige suuremat rahvusvahelist tähelepanu äratanud sündmuseks.

Aktsioon Kremli raputamiseks

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles