| |
|
 |
Kurgja talumuuseumi karjas on viis eesti maatõugu lehma ja mullikas, kellele karjamaa rohule vahelduseks meeldib ampsata pehmeid lehiseoksi roigasaia tagant.
Foto: Henn Soodla |
|
Käde Kalamees koostas maakarja monograafia
29.05.2007 00:01
Silvia Paluoja, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eesti maakarja teadussekretär Käde Kalamees, maakarja põlistaja Ain-Ilmar Leesmendi tütar jõudis põhitöö kõrvalt valmis trükise “Eesti maakarja arengulugu. Tõumonograafia”, mis on selles valdkonnas mahukaim uurimus.
Teadusuurimuse esitlusel Kurgja talumuuseumis rääkis ülikoolis keemikuks õppinud Kalamees sellest, kuidas ta sai maakarjaarmastuse isalt, kes talle juba kaheksa-aastase tirtsuna Pärivere laudas lehmalüpsmist õpetas.Rohkem kui 300-leheküljelise monograafia ongi Kalamees pühendanud maakarja tulihingelise aretaja, Lanksaares isatalu taastanud Ain-Ilmar Leesmendi mälestusele. Esitlusel sõna võtnud maaülikooli ja tõuloomakasvatajate seltsi esindajad rõhutasid uurimuse ainulaadsust. Pole ju senini ilmunud ühtegi raamatut, mis käsitleks kõike maakarjaga seonduvat. Ajalooliste andmete ja koostaja uuringute täiendusena kajastab monograafia teistegi autorite maatõualaste teadusuuringute tulemusi. “See on hea eeskuju neile, kes võiksid propageerida Eesti teisi põlistõuge,” ütles põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusik. Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko vaatas oma silmaga üle Kurgja talumuuseumi maatõugu veiste karja ja tõdes, et nii kaua, kuni riik toetab kasvatajaid, teda ka kasvatatakse. Nudipäist uudishimuliku ja vähenõudliku loomuga maatõugu aastalehmi on jõudluskontrollis poole tuhande ringis. Nende aastatoodang ulatub 4000 tonnini, piim on aga rasvasisalduselt kohvikoore eest - 4,75 protsenti, valgu- ja suhkrurikas. Bulitko rääkis, et kari väheneb mõnevõrra, aga vanemad inimesed on entusiastid ja jäävad maatõugu veiseid kasvatama. “Meil on lihaveisekasvatajad hästi aktiivsed, nemad on viimastel aastatel paar raamatut välja andnud, aga et see informatsioon koondada mingi etapi viisi ja kaante vahele panna, see on hästi oluline,” rõhutas Bulitko. Ta lisas, et Kalamehe koostatu on ainus tänapäevane tõumonograafia: mustakirju karja oma pärineb 1970. aastatest, hiljem on koostatud väiksemad brošüürid. Eesti maatõug on väikesearvuline ja ohustatud tõuna kantud FAO ülemaailmsesse ohustatud tõugude nimistusse, selle järjepidev aretuslugu ulatub 1803. aastasse. Eesti maaülikooli emeriitprofessor Olev Saveli vastas küsimusele, mis saab, kui entusiasistid väsivad, et kui nad oskavad üleva vaimustuse pärandada lastele, pole muret. “Eestlane on heas mõttes jonnakas,” väitis Saveli, kelle arvates sobib maatõugu sõbralik veis perelehmaks.
|
