Nagu paljudel varasematel aastatel said humanitaarainetes kõrgeid keskmisi hindeid Sütevaka humanitaargümnasiumi õpilased, olles üle-eestilistes edetabeliteski kümne parema seas.

Samal teemal: Pärnus riigieksamite hinded paranesid

Üllatusi topis pole

Linnakoolide võrdluses annavad kõrgemate keskmiste hinnetega tooni ka Koidula gümnaasium ja ühisgümnaasium, mis on üle-eestilises võrdlustabelis tulemustega kolmandas kümnes.

Pärnu maakonda jäävates koolideski said õpilased riigieksamitel tänavu kõrgeid keskmisi hindeid ja neid koole ei saa sugugi pidada linnakoolidest kehvemaks. Matemaatikas olid Pärnumaal edukamate hulgas Vändra ja Kilingi-Nõmme gümnaasium, tugevad kirjandihinded olid Tõstamaa keskkoolis.

Pärnumaa koolide keskmine hinne jäi tänavu üldjuhul Eesti keskmise lähedale või oli sellest veidi kõrgemal. Näiteks füüsikaeksamil oi Pärnumaa keskmine Eesti keskmisest 8,5 punkti võrra parem. Matemaatikaeksamil oli Pärnumaalt pärit eksaminandide keskmine hinne 5,5 punkti võrra parem kui Eesti keskmine.

Keemiaeksami tulemused olid Pärnumaal Eesti keskmisest seevastu ligi 5 punkti võrra madalamad. Vene keele kirjandi keskmine hinne jäi Eesti keskmisele alla aga 12 punktiga.

Keskmine hinne tõusis aastaga

Pärnu maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna peainspektori Maimu Arrokülli sõnutsi võib tänavusi riigieksamite tulemusi hinnata Pärnumaal rahuldavaks.

“Võrreldes üleriigiliste tulemustega, õnnestusid paremini matemaatika ja inglise keel, halvemini keemia ja eesti keel,” rääkis Arroküll. “Raske öelda, miks see nii on. See on olnud nii juba kolm viimast aastat.”

Pärnu linna haridusosakonna üldhariduse peaspetsialisti Virve Laube sõnutsi on Pärnu koolide eksamitulemused üldjoontes head, kuid laiemalt polnud ta nõus neid kommenteerima. “See on hell teema,” lausus ta.

Põrujaid polnud Laube sõnutsi tänavu rohkem kui eelmistel aastatel. “Tegelikult peaks iga õpilane suutma teha eksami vähemalt 20 punktile,” arvas linnavalitsuse haridusosakonna peaspetsialist. “Kui tulemus on nõrgem, on õpilane millegagi alt läinud. Mõnel lööb eksami ajal välja hirm ja ta läheb krampi.”

Arrokülli sõnade järgi peeti tänavust matemaatika riigieksamit mullusest lihtsamaks, mida näitavad tulemusedki. Nii üleriigiline kui Pärnu maakonna keskmine oli tänavu 11 punkti kõrgem kui eelmisel õppeaastal.

Laube sõnade järgi teevad riigieksamite põhjaliku analüüsi kõigi koolide õppealajuhatajad ja seejärel tullakse ühiselt kokku neid arutama. “Probleeme, millele lahendust otsida, kindlasti on,” lausus Laube. “Näiteks ainetes, kus õpilaste tulemused jäid alla 20 punkti, tuleb mõelda, miks nii juhtus ja kuidas seda ainet järele aidata.”

Uuring peab pingerida ühekülgseks

Poliitikauuringute keskuses Praxis valminud uuring “Gümnaasiumid avalikkuse pilgu all”, kus analüüsitakse riigieksamite tulemuste kõrval teisi tulemusnäitajaid, mille alusel gümnaasiume omavahel võrrelda, leiab, et iga-aastasel koolide eksamitulemuste järgi pingeritta seadmisel kõrvutatakse võrreldamatuid koole, mis ei anna adekvaatset üldpilti. “Koolide tublidus taandatakse üheleainsale tegurile – riigieksamile – ja koolid tembeldatakse ühekülgselt “headeks” ja “halbadeks”. Tulemuseks on õpilaste valimine, eksamile saatmise piiramine, pettused, õpetajate motivatsiooni vähenemine jne,” seisab uuringus.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase arvates on ajakirjanduses ilmunud pingeread ühekülgsed. “Muidugi on võimalik, et riigieksamite alusel esikümnes olevad koolid on igati head koolid, sest neis on toredad õpilased ja head õpetajad,” ütles Lukas. “Ometi ei pruugi tagapool olevad koolid olla sugugi halvemad ei oma koolikeskkonna, omanäolisuse ja õpetajate taseme poolest. Ainult riigieksamitest rääkimine on pannud pingelisse olukorda meie lapsed ja teinud liiga paljudele väga headele koolidele.”

Arrokülli sõnade kohaselt on riigieksamite tulemused kooli töö tulemuslikkuse osas vaid üks näitaja, sest on palju teisi kriteeriume, mida on raskem mõõta. “Koolid ise kasutavad riigieksami tulemusi töö analüüsiks sisehindamisel,” seletas maavalitsuse haridusspetsialist. “Iseasi, kas tulemusi peab meedia kaudu võimendada. Tavakooli ei peagi eliitkooliga võrdlema. Eliitkoolidesse on konkurss ja sinna saavad võimekamad õpilased, seega on paremad tulemused põhjendatud.”

Arrokülli arvates ei ole riigieksami tulemus lapse arengu seisukohalt esmane näitaja. “Ka kehvemate tulemustega koolides tehakse õpilaste kasvatamisel ja õpetamisel suurepärast tööd,” lausus ta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: