| |
|
 |
Sõudebaas kuulub Põhjakotkale, aga see spordiselts pole oma vara korras hoidnud ega sõudesportlasi toetanud.
Foto: Urmas Luik |
|
Põhjakotkas peaks põhikirja järgi ise sporti edendama
29.08.2008 00:01
Ester Vilgats, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Enamiku pärnakate jaoks otsekui taevast kukkunud spordiklubi Põhjakotkas, kes meie sõudjaid baasist välja tahab ajada ja keda juba hellitavalt Põhja Konnaks kutsutakse, peab põhikirja järgi ise sporti propageerima ja arendama.
Mittetulundusühingu Eesti Spordiselts Põhjakotkas põhikiri on vastu võetud 31. märtsil 1995 Eesti Vabariigi kehakultuuri ja spordiühingu Dünamo konverentsil. Aastate jooksul on seda korduvalt muudetud, viimati tänavu aprillis. Õigusjärglus andis võimaluse Oluline on, et selts on Eesti Vabariigi spordiühingu Põhjakotkas, Eesti Vabariigi kehakultuuri- ja spordiühingu Dünamo ja üleliidulise kehakultuuri- ja spordiühingu Dünamo Eesti vabariikliku nõukogu õigusjärglane. See võimaldas seltsil saada kätte kogu Dünamo vara, kuigi kõigepealt tuli selleks Eesti riigi ja mõnel juhtumil ka kohaliku omavalitsusega kohut käia. Pärnus käib see nii sõudebaasi kinnistute kui vibustaadioni kohta, viimasel juhul kestab vaidlus siiani. Vaidlusi on mõne Tallinna objekti puhulgi, aga mitte seoses spordi, vaid kinnisvaraarendusega. Põhjakotka juhatuse liikmed on Monika Arge (sündinud 1976), Lembit Koik (1929), Mart Edur (1939), Rein Kamarik (1939), Ivar Hallop (1940) ja Urmas Saaliste (1960). Hallop on juhatuse esimees ja võib seltsi esindada üksi, teised vaid koos temaga. Põhikirja järgi võib selts kasutada tulu vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, kasumit oma liikmete vahel ta jaotada ei või. Pikad vaidlused vara tagastamisel 1990. aastate keskpaigas toimusid vaidlused erastamisagentuuri, vabariigi valitsuse ja Põhjakotka vahel, ka tollane õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli ütles sõna sekka. Täpsemalt vaieldi 1992.-1998. aastani. 2. septembril 1992 otsustas vabariigi valitsus, et Dünamo ja tema organisatsioonide varad liidetakse taasriigistatavate subjektide nimekirja. Siis leidis erastamisagentuur, et neid objekte taasriigistada ega erastada ei saa, sest Dünamo kuulub nende üleliiduliste objektide hulka, mille vara kuulutas Eesti Vabariik juba 1991. aastal Eesti riigi omandiks. “Ülaltoodu põhjendamiseks peaks piisama üleliidulise Lenini ordeniga KSÜ Dünamo põhikirja sätetest, mille alusel ühing juhindub NLKP programmist, partei ja valitsuse otsustest ning siseministeeriumi ja riikliku julgeolekukomitee käskkirjadest,” kirjutas erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet majandusministeeriumile. Sarneti kirja peale oli pahane Põhjakotka juht Ivar Hallop, kes kirjutas 1997. aastal toonasele majandusministrile Jaak Leimannile, et Sarnet “on olnud antud asjas kahjuks ka poliitiliselt sügavalt ekslikul seisukohal, nagu oleks olnud spordiühing Dünamo NSV Liidu siseministeeriumi ja julgeolekukomitee kui riikliku struktuuri allüksus või osakond”. Hallop kirjutab: “Selline arusaam ja seisukoht on solvav meie spordiühingu sportlastele, kes on edukalt kaitsnud vabariigi spordiau olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel. Johannes Kotkas, Bruno Junk, Erika Salumäe, Allar Levandi, Aavo Pikkuus, Evald Kree ja paljud teised on olnud maailma spordiareenil tuntud ja tunnustatud sportlased, oleks aeg aru saada, et spordiühingus tegeldi spordiga ja sportlaste ettevalmistusega jõuda maailmaspordi tippu, aga mitte julgeolekutöötajatena kui vastava ministeeriumi funktsioonide täitjad.” Tallinna halduskohus kuulutaski juba 1995. aastal Dünamo varade taasriigistamise seadusevastaseks, otsus jäi jõusse ka ringkonna- ja riigikohtus. Hiljem muutis vabariigi valitsus oma otsust ja jättis Dünamo varad erastatavate objektide hulgast välja. Põhikirjalised eesmärgid Põhjakotka põhikiri näeb seltsi eesmärkidena ette arendada sportlikku tegevust ja propageerida tervislikke eluviise seltsi liikmete, eriti noorsportlaste hulgas ja soodustada eelkõige olümpiamängude programmi kuuluvate spordialade arengut. Samuti tuleb seltsil luua tingimused spordimeisterlikkuse tõstmiseks sportlastele, kes on võimelised kaitsma seltsi ja Eesti spordiau. Eesmärkide saavutamisel loetakse põhiülesanneteks seltsile kuuluva omandi valdamist ja käsutamist, õppe-treeningtöö, spordilaagrite ja võistluste korraldamist, spordilaagrite rajamist, parendamist ja teenindamist. Seltsi eesmärk on edendada spordiliikumist toetavat majandustegevust. Puhkusel viibivalt Ivar Hallopilt ei õnnestunud küsida, kas sõudeklubilt Pärnu rendi küsimine põhikirjaliste eesmärkidega mitte vastuollu ei lähe. 2007. aastal teatas Põhjakotkas tollasele sõudeklubi presidendile Margus Tammekivile, et rendisumma on 25 000 krooni kuus. Seda oleks aga tasutud rahast, mis Pärnu linn sõudmise edendamiseks kulutab ja mida on aastas kaks miljonit krooni. Just Põhjakotkas ise peaks spordibaase arendama ja sportlastele head treeningutingimused tagama.
|
