See auhind pannakse koolis MTV karika kõrvale. Kui Margit Kapak karikaga linna peal ringi käis, tundsid paljud prantslased huvi, millega tegu. Foto: Teet Roosaar

21. novembril kogunes Prantsusmaal Strasbourgis 600 õpilast Euroopa Liidu 24 riigist. Neist 25 olid Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumist. Kuuest töögrupist kahte valiti juhatama pärnakad, Margit Kapak võitis “Euromängu” võidukarika.

Pärnu õpilased võtsid aktiivselt sõna, diskussioonides kasutati Eesti näiteid. “Lätlased ja soomlased magasid, kõige aktiivsemad olid iirlased, eestlased, bulgaarlased ja rumeenlased,” kirjeldas sajaliikmelist töögruppi juhtinud Joosep Raudsepp.

Tulemusteni jõudmiseks kulus aastaid

Pärnakate argumenteerimisoskustele pani aluse Sütevaka humanitaargümnaasiumi huvijuht Heidi Taal, kes 2002. aastal koolis väitlust hakkas õpetama. “Kolmandal aastal mõtlesin, et lõpetan ära. Tulemusi ei olnud, kogu aeg mõtlesin, et teen midagi valesti,” meenutas Taal.

Neljandal aastal hakkas hästi minema. Esimesed võistlejad jõudsid Eesti meistrivõistluste poolfinaali ja nüüd ei möödu ühtegi arvestatavat üleriigilist võistlust, kus Sütevaka väitlejatel sõna sekka poleks öelda. Viimase Eesti meistrivõistluste etapi võitis viiendat aastat koos võistelnud Conspirator (Kai Allikas, Age Tomson, Helena Sits), parimaks kõnelejaks tunnistatud Sandra Sillaots käis paar kuud tagasi USAs maailmameistrivõistlustel Eestit esindamas.

Sellisel tugeva argumenteerimisoskusega Eesti koolil oli Euroopa Parlamendi tööd tutvustaval Euroscolal natuke igavgi. Pärnakad olid harjunud oma väiteid faktidega tõestama, paljude teiste õpilaste jutt jäi aga pinnapealseks. “Osal oli keelteoskus vilets,” ütles Sillaots.

Kuussada õpilast jagati kuueks ligi sajaliikmeliseks grupiks, mis pidid arutlema valimisaktiivsuse suurendamisvõimaluste, energeetika, Euroopa tuleviku jms üle. Esmalt pidi iga grupp endale arutelu juhtiva presidendi ja saalis grupi tööd tutvustava eesistuja valima, seejärel püüti ühistele seisukohtadele jõuda.

Igal riigil omad mured

“Keegi ei tahtnud president olla. Teised eestlased veensid mind kandideerima,” rääkis Raudsepp. “Meil olid mingid iirlased, kes olid ette valmistanud ja rääkisid sellest, kas inimesed tunnevad end eestlaste-iirlaste või eurooplastena. Tegime isegi hääletuse, keegi ei tahtnud lihtsalt eurooplane olla.”

Eestlased ja bulgaarlased tõstatasid energeetikas Venemaast sõltuvuse teema, maltalasi huvitas immigratsioon. “Nad on nagu rongijaam, igast august voolab inimesi sisse,” vahendas Raudsepp Malta õpilaste muresid. “Osa õpilasi leidis, et immigrandid on toredad inimesed, aga napp enamus oli siiski nende vastu.”

Töögruppi pandud 100 õpilasest ligi 20 olid aktiivsed, enamik kuulas teiste juttu ja oli vait. Eestlased rääkisid ja kui šotlane plenaaristungil jutust kokkuvõtte tegi, kasutas ta palju Eesti näiteid.

Pärnakaid häiris pinnapealsus

Karmen Stimmer valiti oma töögrupi eesistujaks, kes pidi arutelu üles kirjutama ja selle istungil ette kandma. Sellele kohale esitati kolm kandidaati, Stimmer sai ligi 50 häält, maltalase ja bulgaarlase hääled jagunesid enam-vähem pooleks.

Vaidlus käis tuumaenergia ja materjalide taaskasutuse ümber. Stimmer pakkus välja, et pudelite taaskasutust võiks Euroopa Liidu riikides rohkem standardiseerida, sest näiteks Pärnut külastav Rootsi turist on harjunud teistsuguse taara kogumissüsteemiga. “Pudeli värvil võiks mingi tähendus olla, siis saaks kohalikku keelt mitteoskav turistki aru, mida ta tegema peab,” lausus Stimmer.

Stimmeri sõnade järgi polnud vaidlustes kasutatavad argumendid väga põhjalikud. “Peamiselt räägiti ikka, et tuumaenergia on ohtlik, aga odav,” iseloomustas ta töögrupis toimunud arutelu.

Sillaotsal tuli kokku puutuda vääritimõistmise ja üksteisest möödarääkimisega.

“Meie rääkisime ühtlasest haridustasemest kõneldes oskustest, paljud teised keelest. Rääkisime ajude äravoolust, aga pärast kuulsime, et eestlased lähevad McDonald’sisse tööle,” kirjeldas ta osa koolide argumenteerimistaset.

Pärast seda, kui plenaaristungil pikalt tervishoiu kättesaadavusest oli räägitud, tõstis neiu käe ja küsis: “Kas tervishoiu kättesaadavus pole mitte iga riigi siseasi? Mida me Euroopa Liidu tasandil selleks teha saame?”

MTV auhinna kõrvale uus karikas

Töögruppides toimunud arutelude ja plenaaristungi vahel toimus “Euromäng”.

Kõik õpilased pidid eri riikide esindajatest moodustama neljaliikmelised võistkonnad, kes hakkasid vastama Euroopa Liidu keeltes esitatud küsimustele. Eesti keeles taheti teada, mis on El Nino, kreeka keeles Läti pealinna jne.

Finaali jõudis neli võistkonda, millest kahes olid esindatud pärnakad: Margit Kapak ja Madli Maatee. 600 õpilasest parimad olid “valged”, kuhu kuulus Kapak koos Malta, Leedu ja Šoti esindajaga.

Kõik neli said võidukarika. “Kui hiljem, karikas käes, linnas ringi käisin, tulid paljud prantslased küsima, mis auhind see on,” jutustas Kapak, kes töögrupis selgitas koos teiste eestlastega eakaaslastele e-hääletuse eeliseid.

Taal lubas võidukarika koolis panna MTV auhinna kõrvale.

Iga kool pidi end enne plenaaristungit minuti jooksul tutvustama. Sütevaka esindus laulis regilaulu, soomlased viskasid nalja, et tore on siin esimest korda talveriieteta olla. Kaua nad seda taluma ei pidanud – Strasbourgis sadas kord kümne aasta jooksul lund ja roheline muru kattus valge lumekihiga, mis peagi ära sulas.

Mikko ja Saks saavad lobiseda

Kes kuulata ei viitsinud, et Läti on üks tore koht, võis uurida Euroopa Parlamendi liikmete töölaudu ja istekohtade numbreid. Kõige rohkem saavad omavahel lobiseda Katrin Saks ja Marianne Mikko, sest Mikko istub Saksa ees kaks kohta vasakul. Siiri Oviir on kohe vahekäigu ääres ja temast viis kohta edasi samas reas istub Toomas Savi, Andres Tarand ja Tunne Kelam on neljandas reas üksteisest väga kaugel.

Õpilased said proovida, kuidas parlamendi hääletussüsteem töötab: vasak klahv on “ei”, parem “jah” ja keskmine “erapooletu”. Õpetajatele ehk rinnasiltide järgi professeur’idele sellist lõbu ei võimaldatud, sest neil polnud vastavat kaarti.

Plenaaristungi töö käis prantsuse ja inglise keeles. Kes aru ei saanud, võis tõlget kuulata, mida pakuti peale inglise ja prantsuse keele veel saksa keeles. Päris huvitav oli kuulata, kuidas üks šoti kooli esindaja rääkis, et nad õpivad inglise, prantsuse ja saksa või hispaania keelt.

Pärnu-Jaagupi kool läheb järgmisel aastal

Plenaaristungite saalis on 850 kohta. Parlamendi tööd õpilastele tutvustavad Euroscolad toimuvad päev pärast parlamendisaadikute lahkumist. 22. veebruaril käis Euroscolal Pärnu Ülejõe gümnaasium, 24. oktoobril ühisgümnaasium. Järgmisel aastal on Strasbourgi minemas Pärnu-Jaagupi gümnaasium. Kulud tasub Euroopa Parlament.

Kes õpilastele Euroopa Parlamendi tutvustamise vastu põhjalikumalt huvi tunneb, võib vaadata Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo kodulehekülge Internetis aadressil http://www.europarl.ee/?id=314< /A>.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: